yhte ja teist

Siin on vaikseks jäänud.

Sellepärast on, et ma olen tykk aega olnud natuke nagu imelik ja sooda ja hädas isikliku eluga (kes ei oleks, eksju, pidevalt). Nõmetsenud olen palju, vajalikku teinud vähe. Yle elanud mõned väga head, mõned head ja mitmed halvad mõtted.

Miski pole siiski pöördumatult kadunud. Huvitav, kui pikk on kohtupäev?

Koolis on huvitav. Morfoloogia, leksikloogia, õigekeelsus ja miljon erinevat kirjandust.

Homme saab ungari moodi tantsida, aga huvitav, kellega? Ja võibolla saab soome moodi ka.

Ja kui aega yle jääb, peaks joonistama mõned kaunid laiad kõlapaelamustrid. Ja ära lõpetama need mustmiljon poolikut tööd. Ja enne seda veel tuleb lugeda head kohustuslikku kirjandust ja kirjutada ettekandeid. Ja teist ja kolmandat ja neljandat.

Unenäopäevikut siit ei tule, kuigi öösel nägin enda kohta väga ebaharilikku uni-unes kombinatsiooni. Ja mitte võltsärkamist, vaid magamine ja unenägemine oli loomulik osa uneilmast ja seal toimunust. Väga mõnus, väga omapärane, väga huvitav.