*

Kõik inimesed on kuidagi ilusaks läinud, välja arvatud ma ise, eksole. Lihtsalt näevad ilusamad välja kui tavaliselt või varem. Väga paljud seejuures.

Täna tegin esimese karbi. Nadivõitu tuli välja, ei ole yldse rahul, äkki homme tuleb paremini. Täna enam rohkem ei jõua ju, kui tahta normaalsel ajal mgama minna, et hommikul õigel ajal yles saada ja nii edasi. Yks ambitsioon jääb muudkui teisele ette. Tahaks ju teha veel seda ja teist ja kolmandat. Koristama peaks ka ja homme lähen jälle tantsima ja elu on yldse ilus.

Miks täpselt, ma tean kyll, aga ei ytle. Lolli nalja saab niigi piisavalt palju, tihti ka minu arvelt (mitte et ma ise ei teeks ka, aga ikkagi.)

Kirjutan juba jälle halba luulet. Lumetihasel on nokkas kaks mitte väga vana asja, aga neid ma täna ja praegu veel tinditööde juurde yles ei riputa, sest magama sättimise kell juba tirises. (Kõlab kyll varaselt, kukununnult ja napakalt, aga ma vist pean hakkama oma päevarytmi väga vägivaldselt hommikusse nihutama. Kool kannatab muidu liiga.)