Avalik kiri majanurga taga seina peal kellegi tagahoovis:

Kallis I. H. Palun tee oma tööd teine kord rohkema armastusega. Praegu on tegemist pastakast imetud ja parimal juhul keskpärase tykiga. See on austusväärne, et Sa oled kirjutanud millestki, mis Sulle meeldib ja yritad selle juures ka rahvast harida. Mul on rõõm näha, et mitte kõik eesti kirjandus ei ole kõrge ning kauge, vaid esineb ka lihtsat meelelahutust, aga... See võiks kvaliteetne ka olla. Sinu kirjeldused jätavad pingutatud mulje ja majaosade nimed või muud vananenud mõisted oma selgitustega võtavad loo tempot maha. See lugu ei ole juba niigi liiga kaasa mõtlema innustav. Sellest seksistseenist ärme parem yldse räägi, midagi nii piinlikku ma ei ole enam väga ammu lugenud.

Selliselt kõrgelt hinnatud kirjanikult oleks oodanud midagi paremat. Ma olen nõus oma leebeteski hinnangutes piiiiika miiiiinusega 'kolme' välja venitama algajale hea katse eest ja yrituse eest täita märgatud auku, ykskõik, mis maastikul siis parajasti. Aga see ei lähe kohe kuidagi, kui ma pean heale sõbrale raamatuostu õigustuseks ytlema: "Seal midagi huvitavat kohati justkui isegi oli..." kirjaniku puhul, kes on vast mitu auhinda saanud.

Ei ole ju, et ma vihkaksin yhte või teist žanrit või oleksin kohutavalt kõrgete ootustega kriitik. Ma võin ysna rahulikult lugeda ka väga kõikuva tasemega teksti. Siinkohal oli tegemist lihtsalt lati alt läbi hyppamisega, millele ma õigustust ei leia. Kahetsen esimest korda elus raamatu ostmist.

Anon.