Naeran ja virisen. Korraga. Nagu ma ikka teinekord.

Ei ole äge! Ma tahtsin homme nii mõnus ja kaval ja kõike ja puha olla, ja siis ma avastan täna vastu ööd (ehk mõned tunnid tagasi) 'Kotka peast tyki iidset ägedust, mis kunagi kuhugi kaustade tõlmuste nurkade vahele ununes. Või sahtleid kinni pannes sinna sahtlite taha kukkus, kui nii paremini meeldib. Kuidas ma panen toreda värvilise dokustaadiportsu kinni ja lähen magama, kui see tekitab peaaegu ajarännu tunde?

Nii et virisen ja irvitan.

Täna olin isegi tubli, suure tyki koduseid töid sain tehtud.