21. veebruar 2015

Vaatasin siinset statistikat. Seda on yldjuhul suhteliselt mõttetu vaadata, midagi eriti informatiivset see ytlema ei kipu. Aga miskipärast näitab ta sõbrapäeva juures vaatamisi umbes kymme korda rohkem kui viimasel ajal muidu.

Ega ma võin oma sõbrapäevast rääkida kyll. See oli mis, laupäev? Nädala eest? No, ma mängisin päris mitut lauamängu peamiselt. Suutsin vaatamata päris pikaks veninud reede õhtule umbes kella kymnest ennast yles ajada, saada selgitusi yhe mängu reeglite kohta (head selgitused olid, ilmselt ka hea mäng, aga ma ei suutnud seda korraga haarata, jäi mängimata), mängida teist mängu, mille peamiseks osaks oli orjade jaoks vajalike kohtade tekitamine (istandustesse tööjõupuuduse, niiöelda), ja siis mängid kolmandat mängu. Kolmas mäng oli... oeh. Huvitav oli. Või vähemalt siis hakkas huvitav, kui ma kuus tundi peale algust hakkasin enam-vähem taipama, mida ja kuidas tehakse ja sain hakata mõtlema yldiste plaanide peale, mitte ainult liinis "nii, minu käik, nyyd ma teen seda? ei, toda? ei, mõlemat saan? ah?" Aga kuus tundi, kuus tundi ei ole sugugi vähe. Ma kyll kella ei vaadanud, aga ilmselt oli seda umbes nii pool mänguaega. Seletustega läks ka midagi natuke valesti. Esialgsest seletusest oli veidi vähem kasu, kui võinuks, sest see ei käinud praktika juurde - ja siis sul on yhtäkki käes mitu kaarti tohutu hunniku erinevate symbolitega ja.. paras pusle, niiöelda, aega läks ikka, enne kui aru hakkas saama. Jooksev selgitus tuli M'i poolt, kes.. nojah, ta sellises asjas just hea ei ole. Või nagu ma hiljem yhele usaldusisikule tõdesin: "No ta muudkui seletab. Seletab ja seletab ja pool aega ei ole sellel mänguga mingit pistmist, aga ikka seletab!" Umbes sel ajal mõtlesin endale asendusmängija otsida, sest käes oli umbes kolmas või neljas tund, mina ei saanud ikka veel mitte midagi aru ja väga lõbus ei olnud - igayks nokitses omas nurgas omade asjadega ja... Aga kui lõpuks aru saama hakkas, no siis läks toredaks-toredaks.

Ja kuna kell oli juba vähemalt kaks, kui me sellega lõpetasime, läheb edasine juba sõbrapäeva definitsiooni alt välja. Niipalju võin siiski öelda, et kell oli varasemapoolsete tööinimeste ärkamise numbrites, kui viimased saunatajad magama said, ja peale keskpäeva, kui uuesti yles. Ja yldraamistuseks - sõjamängulaager. Kusagil Liivimaa kubermangu põhjapiiri lähedal, merest sugugi mitte kaugel. Reedel esimeste seas kohale, pyhapäeval viimaste seas ära. Siis oli linna peal veel yht-teist, ja koju jõudsin ma lõpuks alles esmaspäeva esimeses pooles. Läbiväsinult, päris õnnelikult ja uute huvitavate teadmiste-ideedega.

Kommentaare ei ole: