Mind tabasid vahepeal igasugused Emotsioonid. Jälle. Päris tugevalt, päris halvad. Kuidas hetkel on, ma ei oskagi öelda, otseselt jubedalt ei valuta seest.

Aga palju huvitavam on see, et nendega tuli kaasa täiesti seostamatu huvipuudus toidu suhtes. Täna on meil mis, pyhapäeva õhtu? Ma sõin viimati asjalikult neljapäeva päeval. Vahepeal ei ole mind tabanud täielik absoluutne kaloripuudus - ma olen söönud paar hästi pisikest asja nagu mõni tykike šokolaadi ja mu kohvi sisse enamasti siiski endiselt käib piim, kui seda on. Nyydseks käib mul pea mõnevõrra ringi ja rongiga Tartust yrituselt tagasi sõites tabas mind korra ka vererõhulangus, aga idee toidust ei tekita minus mitte mingit emotsiooni. Või tähendab, tekitab kyll - ebameeldivat. Valmistasin endale just midagi, mis mulle enamasti maitseb, aga sööma peab ennast siiski sundima. Kahtlane värk.