Jaksamine.

Ma tulin trennist ja ma jõuan. Jaksan teha midaiganes. Noh, füüsiliselt vist mitte, aga üleüldiselt küll. Mul on täpselt parajal määral tegemist, et mul ei oleks igav, ega oleks aega mõelda kõigele jamale, mis väljaspool minu mulli toimub. Vahelduse mõttes polegi see nii halb tunne. Pistan mõne kehaosa siis välja, kui keegi oluline minuga rääkida tahab, Muidu olen omas mullis täitsa sees ja tegelen oma asjadega. ja üldkasulike asjadega ka - kes siis veel teeb, kui mina ka ei viitsi?

Ja juba on terve kuu sellest masendavast kooliaastast möödas. Nii kiiresti - see alles algas. Sellel on nii head kui halvad küljed muidugi. Hea on see, et see kooliaasta saab sedasi ju pääris kiiresti otsa. Halb külg on see, et see kooliaasta saab niiviisi kiiresti otsa ju. Ja mul on tegelikult vaja nii palju teha koolivälisel ajal, et neid koolipäevade õhtuid tuleb hakata märksa ökonoomsemalt kasutama. Vähendada arvutisolemise aega. Näituseks. Suurendada käsitöövõimelisuse aega. Suurendada finantse. Et suureneks käsitöömaterjali hulk. Et suureneks pädevus. Ja kõik muu selline.

Ja kooliaastaga koos lõppeb ka minu siinelamine. Usutavasti. Kui midagi drastilist ei juhtu. See meeldib mulle - siis on rohkem aega iseendale. Oh, ma niiväga ootan seda. Ja suve ootan ka. Sest siis saab Asju toimuma. Nagunii saab. Ja kogu aeg on tegemist, ja mulle meeldib.

Kahju, et positiivsusest nii vähe kirjutada on. Negatiivsusest oleks palju rohkem. Aga negatiivsust pole ju.

Muide, mulle väga meeldib teha rasket füüsilist tööd/tegevust/trenni. See annab vaimule puhkust.

Päikest!