Üleüldine magamata olemine.

Niisiis. Kellaega näete siit kusagilt, ma olen Tarieni juures ja pole silmatäitki maganud. Selle asemel olin terve (või vähemasti suure osa) ööst täiesti võõras kohas nimega Hades (ja tont mind võtku, kui ma tean, mis liigitus selle juurde käib) ja mängisin piljardit. Nii umbes esimest korda elus. Polnud üldse kõige kohutavam, kui välja arvata täielik kobasus, mis trehvab ainult süsteemil pime kana leiab ka tera. Aga meie möödalöögid olid vähemalt stiilsed! Pihtalöögid ka. Ja ma ei saa sinna midagi parata, see on tohutult ülivahva mäng. Peaks rohkem kokku puutuma sellega, ennast rohkem kokkupuutepunktidesse asetama.

Elot toideti lusikaga, ampshaaval nagu last - ma ei mäleta täpselt, miks, aga see nägi huvitav välja. Ta sai isegi pudipõlle ette! Ja siis ma avastasin end mingi hetk tõstetuna otsapidi lauale, et ulatuda kuhugi ei-tea-kuhu, milleks minu käed vähemalt on küll liiga lühiksesed, ja leian ennast tõestamas, et mul täitsa ulatub jalg maha veel. Loomulikult läks löök väga nässu, aga vähemalt oli see huvitav...

Ja loomulikult jäid rääkimata kõik need huvitavad asjad, mis juhtusid enne maa alla vajumist. Ülekantud tähenduses. Näiteks see, kuidas ma jooksen, juba niigi hilinenult, varahommikul Estonia tearti kassasse, ainult selleks, et avastada, et see on kinni! Paanika ahoi, sest tol hektel oli mul seda kassat tarvis kasutada. Ja nüüd ja kohe. Nojah, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Sai ka ja lõpuks jõudsin ma isegi peole kohale, ja see oli lõbus. Alguses oli pigem huvitav ja sisseelamisprobleemid veidike, aga hiljem... Muhe! Miks te kõik nii harva kokku juhtute?

Ja nüüd, kui ma tahan täna veel kooli ka jõuda, esimesse tundi nimelt, siis peaks veerand tunni pärast siit kooli poole liikuma hakkama. See aga ei ole sugugi sada protsenti kindel. Eks näeb veel, mis edasi saab.