Edusammud

Ma sain eile hakkama vägiteoga - lahutasin ühendatud kommunaalteenused ehk ühest ja samast koast tulevad ve ja interneti. Ehk siis - eile ja üleeile sadas meil siin vihma. Vihma puhul pean ma alati olema ettevaatlik, et internet asuks seebialuse peal kausis, sest muidu saavad kõik kohad märjaks, mis sinise karbi lähedal on. Niisiis, oli vihma sadanud ja kausis oli jälle vett. Omanik tuli kohale, ei tahtnud mind algul kuuldagi võtta ja ütles, et kui probleemid jätkuvad, tuleb meil üürileping lõpetada. Aga tegime veel viimase pingutusena ühe väikse katse - tõstsime selle karbi allapoole, ja ta hakkas jälle vett jooksma - sest füüsika on selline. Omanik nägi, tunistas, mõru näoga, helistas seetõttu internetimehele ja ütles, et katusel oleva kaabli isolatsioon tuleb üle vaadata. Ütles veel, et muid pretentsioone tal täna pole (nojah, ma koristasin ka päris ohtrasti) ja mühises uksest välja minna. Hee. Võit!

Mida veel - sattusin õhtul Zavoodi. Seal nägi mind mingisugune tundub et veidike segane mees, või siis oli ta lihtalt väga purjus, igal juhul vahts üksisilmi enda ette olematusse punkti ja tuli väga lähedale - mul polnud taganeda ka kuhugi, aga ta oli väga rõve ja hirmutav, nii et ma ei saanud temas kuidagi lahti oma jõududega. Õnneks oli Ott sealsamas (kes mu üldse Zavoodi vedaski) ja tuli mulle appi (ehk trügis otsesõnu vahele, aitäh!).

Mida veel. Ilm on ilusaks läinud. Külm, aga päike paistab, ja nii ongi kõige ilusam - hingeõhk aurab ja mantlita tekib lõdisemise tunne, aga see on mu lemmikosa sügisest. Või tegelikult ma ei teagi... hiljem on ka ilus. Vohh.

Päikest! (sellest, kuidas ma vahepeal pool tundi olin murest loliks minemas ja enesesüüdistustest ka, aga siis kergendust leidsin, ma siinkohal ei räägi)