Iga kord, kui keski t2iesti ootamatu tuletab sulle meelde midagi iseenesestm6istetavat, mille peale pole ammu m6elnud, tekib selline avastuse tunne.
Minus tekitas selle t2na j2lle kord blogimaailm. Seekord Ramloffi isikus, kes kirjeldab meelerahu s6na all seda, mida mina m6istan 6nnena. Inimesed r22givad erinevat keelt ja defineerivad m6isteid erinevalt, ei tohi 2ra unustada. Ei tohi absoluutselt. Siis on h2dad kerged tulema. Ausalt. R22gin omast k2est.
Niisiis, et minust 6igesti aru saadaks: 6nn on pidev seisund, rahulik, l88-v6i-nurru olemine. Selle nimel on m6tet v6idelda, selle poole pyyelda. R66m, juubeldus, eufooria on sobivad s6nad selle teise asja jaoks. Selle, mida kauaks ei jagu, mis tuleb enamasti ootamatult v6i yhekordse tegevuse tulemusena. Veidi keeruline lause sai nyyd, aga noh... See teine asi on saavutus, esimene on seisund.
Oeh.
6. mai 2008
Avastus
Kirjutas Tho umbes kell 16:08
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
aga mis on siis see meelerahu?
See on hoopis yks kolmas või neljas asi ja seisneb pidevalt yhes tujus olemises. Midagi nirvaana-laadset - kui see sul juba käes on, siis sa tegelikult ei peakski yhtegi emotsiooni tundma. Tasane veepind, ilma rõõmulaineharjade ja kurbuseorgudeta. Ja see ei tundu väga ihaldusväärse seisundina muarust, ma eelistan pidevale nullile ikkagi seda, et ma midagi tunnen kah.
Postita kommentaar