*sära*

Mul on hea tuju. Ja hea olla. Ja kõik on Paigas. Nyyd ma siis tean, mis värk on. Minu eluga. Mismoodi asjad yksteist mõjutavad või millise lyliti peale ma pean vajutama et tuli põlema läheks. See on nii suurepärane tunne.

Ja enam ei ole nii sitapea tunne ka. Kui kujudit lubatakse varastada, siis võiks öelda, et ega seisev nuga pole syydi, et inimesed talle otsa jooksevad. Ma kyll ei arva ennast noaks - liiga ilus ja liiga vägev kujund mu kohta, aga põhimõte on sama.

Eks kõigil ole oma õppetunnid ja võibolla peab mõni õppima ennast mitte lõpuni ära kulutama, paremini tasakaalus pysima. Veidi kahju on, et asjad täpselt sedasi läksid, aga ju siis pidi.

Siis ma olen natuke jahmunud oma arvamuste paikapidavuse yle. Kes oleks võinud arvata!

Ja siis ma olen lihtsalt nii rahul majanduslanguse selle osaga, mis ytleb, et soodukad on. Kui ma saan ideaalselt istuva ja absoluutselt endaliku asja poest nende tõttu 1000 krooni odavamalt (konkreetselt!), siis on raske mitte rahul olla. Isegi kui ma pean seda mööda linna taga ajama (kolm eri poodi kolmes eri linnaosas). Jeeh. Meeldib.

Päikest!