elust poole sõnaga

Niinii. Magada on viimasel ajal vähe saanud, ega ilmselt saa tänagi rohkem. Kui kodus ootavad näputööd ja põnev raamat - ja sellegipoolest ei saa olla kindel, et ma nende juurde yldse jõuan, siis kõlab kolm-neli tundi ööund päris hea perspektiivina. Aga hetkel see enam ei sega. Hommikune väsimus vannub kevadest rõõmsale meelele alla ja nii ma kõnningi varasel tunnil ysna liiklustyhja Linnukyla mööda trolli peale. Linnud sidistavad, kaugemal kajakad ka - mis parata, kaubanduskeskuse prygikastid on neile umbes sama ahvatlevad kui meri või prygimäed.

Mõtlen, et kui taevas tahab, saaks äkist kahe-kolme nädala pärast juba myydud esimesed vööd. Selleks tuleb nad kõigepealt valmis saada. Ideaalne oleks enne homset yritust saada valmis ka se suur vöö, aga seda ei kutsu yldse edasi tegema. Ei ole juba tykk aega kutsunud. Kysitav ainult on, kunas seda kanda sobiks. See sõltub muidugi sellest, mida ma sellega saada-saavutada tahan. (Ei, tegelt mul ei ole kurje plaane, aga erinevad vööd sobivad erinevate asjade jaoks ja erinevate nägudega. Vöö võib näo põhialuseks ka olla.)

Tegelikult tuleks kõlatööle rohkem tähelepanu pöörata, ma tean. Reaalselt ka sellega tegelda, mitte ainult niisama lamiseda nagu ma siin teen. (Kahtlustan et T. kriitikanooli võis tulla ka minu suunas.) Tegelikult peaks yleyldse ilusaks targaks ja heaks hakkama. (Sõnast ilus-tark-ja-osav.) Tegelt tuleks veel õmmelda ja tikkida ja igast muid asju teha, ja lugeda häid ja olulisi raamatuid. Soome keelt õppida. Vadja keelt ka. (Sest kummalisel kombel on mul selle jaoks materjale vähemalt mingisuguseidki, ja töökaaslane annab yhe soome keele õpiku. Sõnastik vedeleb ammust ajast kodus.)

Jah, mul on huvitavalt hea tuju. Poleks nagu põhjust, aga on ikkagi. Kuratsedateab, miks, sest tegelikult oleks seda ka kyllaga, mille yle viriseda. Heakyll, et Tartu tantsuklubi oli tore, palju toredaid inimesi ja muu mis selle juurde käib, aga see polnud midagi eriliselt supert. Magamatus kaks ööd järjest annab tunda ainult kerge kofeiinimõjuga, mis on tugev edusamm enda tervena tundmisel. (Võrrelduna imelike pistetega kusagil sydame kandis, mis kolmapäeval mitte päris ootamatult, kuid siiski esimest korda tekkisid. "Ah et nyyd on siis asjalood niikaugel, kaitsekiht niipalju õhukeseks kulutatud ja tunnen niipalju tugevamini seda värki," mõtlesin omapärase huvi, rahulolu ja ebameeldivustunde seguga.)

Päikest!