(kinga)klõpsust

Klõps, mis käis, käis vist kusagil mujal kui seal, kuhu ma vaatasin, sest tegelikult oli kõik kyllalt endine. Mõnes mõttes võib seda ju pettumuseks lugeda, aga tegelikult oli mul lihtsalt yks hirmus tore päev. Kõik asjad läksid korda, kõik asjad said peaaegu tehtud, tantsida oli toretore ja lätlased olid vahvad. Ja võimalus selle läti punaste paariga "Sūr rinda"t (ja tagumiselt sõnalt on kõik lisamärgikesed puudu, sest ma ei mäleta kas seal käis midagi ja kui, siis kus...) niisiis, võimalus nendega seda tantsida oli ka äge, sest noh, see patsiga poiss oli täitsa muhe omamoodi (ja oskas hästi tantsida.), kahju ainult, et pillimäng just siis ära lõppes, kui me olime eestikeelsed sõnad meelde tuletanud ja neid laulma tahtsime hakata. Tantsuklubi ise oli veidi ylerahvastatud - lätlased ja terve rahvatantsuryhm kylas nii pisikese saali peale tähendas, et umbes kella yheksaks oli kõik õhk ära hingatud ja mitu korda juba. Lõpuks tulin yheteist paiku ära, mis on muidugi patuselt vara, aga nii lämbes ruumis olemine väsitas yle igasuguse mõistliku määra.

Ja siis ma sain foneetikaloengus kiita, et ma saavat asjast aru. Mida ma selle märkuse ära teenimiseks tegin - pool loengu ajast tegelesin numbrimängu (arvutis) ja kõige muuga, konspekti kirjutasin umbes kolm-neli lauset, sest ylejäänud osa ajast õppejõud lihtsalt kordas oma just öeldut.

Aga tänase filosoofiaga on tilluke mure - tykk aega mässasin kohustusliku kirjanduse failide avaisega ega saanudki neid siiani õieti lahti. Kuidas siis nende põhjal kysimustele vastata? Loengukysimuste vastused on aga ilusti olemas. Niigi palju.