*klõps?*

Elu on ilus, mis siis et seda ilu kellegiga õieti jagada ei saa, sest mõttekõnet pole veel leiutatud ja need, kes mu poolsõnadest õigeid pilte tabaksid, on kaugel või ei ole nendega mõtet seda jagada.

Kui unenäod on kõik lõppemise poole kaldu
ja võibolla saab varsti
ka võõrsõnadel sabast kinni haarata
jääd paigast teise sõites
kohalejõudmisigatsusest ilma
mis siis et ilusad laulud
mis siis et toredad rõivad
mis siis et head inimesed
mis sellestki, et kõik on juba paika pandud
kokku lepitud
toit soojaks tehtud
tuli hubisemas
jäälilled akna peale joonistatud
ikkagi ei taha
sest kohale jõudmine ei ole enam algus vaid lõpp
nii et võibolla ei peaks yldse teele asumagi
aga tee kutsub
tee meelitab
ja paigale jääda ei saa
ja kohale jõuda ei taha.

(Just nyydsama) Aga see pole ka päriselt see, mida ytlema peaks. Sest see, mida peaks ytlema, tuleb alles õige võlusõna peale välja, ja tolle ytlejat pole.

Aga see kõik ei ole tegelikult yldse nii kurb, kui tundub. Ja teisipidi on hoopis kurvem veel. Kas nyyd ongi nii ja paigas? Kõhe hakkab, aga ilmselt on kell lihtsalt liiga palju ja vana telefoni pole tykil ajal sisse lylitanud.