õnnerahu

Olen hetkel maru unine, aga siiski õnnelik.

Suveplaanidega sai suuremad asjad korda, või vähemalt selgeks. Suvel peab tihemini tööl ka käima, ja sellel on nii plusse kui miinuseid. Plussiks on muidugi see, et saab rohkem raha (ja kellel seda kunagi yle on olnud...), miinuseks aga umbes sama enesestmõistetavalt, et suurem osa ajast tuleb siis ilmselt linnas veeta. Mis ei ole ka liiga traagiline, kui mõtlema hakata, kuidas nõuab mingeid muutusi yhes ja teises asjas, et eriti nauditav olla.

Jälle on tagasi see ennast täis tunne. Et midagi pole yle ja midagi pole puudu. See on mõnus. Syydistada võib selles yhte, teist ja kolmandat, ja võibolla mõnda tegurit veel. Esiteks, jala saab uuesti mõistlikult käima hakata. (Ei, see lörhvakas tänaval ei sega absoluutselt, kui oma maapinda kaasas kanda.) Teiseks, soe on ja kevad on. Ma tavaliselt kyll sooja ei armasta, aga hetkel on sellel liiga palju kaastähendusi - kohekohe on taas võimalik Tartusse tatsima hääletada, näiteks. Uus aasta, ja need teised uued, mis selle vormeli jurde käivad. Minu puhul see samas hästi kehtida ei taha, aga annab kevade uue-lehekylje-jõudu hirmus hästi edasi. Kolmandaks, ja see on juba rohkem spekulatiivne põhjus enda hästi tundmiseks, sain ma (vist) eile jälle veidi ajudega vestlust arendada. Kahjuks mitte piisavalt, aga natuke siiski. Yhtlasi sain ka aru, et paar raamatut on ammu lugemata (Rx 2.1 & 2.3; pealkirju ei nimeta, et mitte internetiotsijaid valejälgedele juhtida), sest kohati kõlasid peategelased ja -tegevuskohtade nimed nagu hiina keel. (Mõni neist mitmest.)

Ja rahu on. Enam ei võta sydame ymbert kinni yhe ja teise ja kolmanda pildi juures. Ymbes yhe või teise juures siiski, aga enamuse juures mitte. Nii peabki.

Viimasel ajal on palju juttu olnud ideaalidest. Kui mul parajasti on seda sorti rahu, siis ma tean, et nad saavad kõvasti kahju teha, aga muigan ja ytlen näiteks: "Aga ma olen alles nii noor, ma võin seda endale veel lubada. ! " Samamoodi nagu ma võin endale lubada muid purustavusi (vähene uni, ebateved eluviisid jne, kõik selle juurde kuuluv. Mis ei tähenda, et ma neid tegelikult harrastama kipuks.) ja ebamõistlikkusi, näiteks maailmaparandamistahtest kantud unistusi.

Seda, mis hea raamatu ma täna läbi lugesin, ja mida toredat meil koolis õppida saab, räägin homme või ylehomme. Keegi peab kunagi magama ka.