vihast ja tuttavatest

Täna oli tuttavate inimeste vaatamise päev. Muuhulgas ka tööpäev, aga mitte iga päev ei õnnestu siin linnas näha kolme tuttavat nägu (jõulude ajal tööl olemise võib vast arvestusest välja jätta). Erandkorras sai yle vaadatud Faramir (sest teda eesnime järgi nimetades, nagu ma vahepeal juba mõttes ära harjunud olen, tekiks segadus nii minu peas kui teksti omas) ja kaks kolmest "aktiivsest" HMSlasest. Eraldi. (Eraldi on oluline märksõna tulevikuks, sest ilma selleta tekib liiga palju kombineerimisvõimalusi. Arvestades, et ma nagunii ei mäleta siis enam, keda ma mõtlesin, tuleb märkused juurde teha, et oleks võimalik takkajärgi tuvastada.) Yhe kaaslannal oli samasugune seelik, nagu mulgi. (Ripub selja taga kapis.) Täitsa naljakas oli, aga seda ma muidugi ei öelnud. Ilus seelik on, pole midagi parata :D.

Aga ärkasin hommikul ja vihastasin ennast sinisekirjuks. Kui midagi reklaamib ennast seoses mõistega hõimu-, kandes kaane peal vöökirja või sellest inspireeritut ja/või rahvariideid, siis mõtleb kergeusklik vaataja ju ometigi esmapilgul, et äkki ongi midagi ilusat ja head tehtud ja jagatakse nyyd euroliidu raha eest postkastireklaamina. Tyhjagi! Tegin lahti, esimene asi mis silma jäi, rääkis misjoni vajalikkusest. Kontekst ei jätnud kybetki kahtlust, mis sorti misjoniga tegemist. Vot siis ma saingi tigedaks. Alguses mõtlesin, et pildistan ta kurivaimu ylesse ja karjun võrguavarustes nii kõvasti, kui oskan. Nyydseks olen kahjuks vales toas ja õnnetus on korrus allpool laua peal, ei mina viitsi enam minna teda sealt otsima. Tige olen siiski. Ennekõike sellise... pettuse pärast. Kahtlemata on vajalikud ka säärase sisuga bukletikesed - kellelegi kusagil. Aga see ilusasse rahvalikku kuube ryytada on ikka seatemp kyll. Justnagu neil endil symboolikat, millega ringi lehvitada,kohutavalt vähe oleks. Sama tige oleksin mõistagi ka juhul, kui sellise teoga oleks mõni muu seltskond hakkama saanud. Aga aitab selle peale mõtlemisest. Muidu saan veel nii pahaseks, et võtan nimelt kätte ja teen teoks yhe hommikul soovitatud plaani.

Niite käisin täna välja võtmas. Nyyd on imelik suhu vaadata - viimase tagumise hamba taga on auk. Konkreetne lahtine auk. Kasvavat varsti kinni, aga ikkagi.

Mida veel? Ahjaa, avastasin, kui suurepärane tulemus jääb, kui kasvõi poest ostetud vildilehekesele viltimisnõelaga sõbivas toonis lõngajuppi kylge torkida. Kavatsen endale pyhapäeval sellisel kombel tasku valmistada. (Miks mitte, seeliku juurde väga hea asi!)