kuulsuse hädad

Eile hommikul lõpetasin lõpuks selle õmblustöö ära. Täna õhtul heliseb telefon ja uuritakse, kas ma oleksin nõus tulevaks nädalavahetuseks , st, Mytofestiks, tegema valmis kauniste paeltega umbkuue ja kas sellele vöö peale ka saaks. Ohkasin sygavalt. Mõtlesin kolm korda. Ytlesin, et hea kyll, suudan.

Tegelikult mul on hetkel igasugusest sellisest naiskäsitööst natuke rohkem kui kerge siiber. Liiga palju sai korraga ja yhtejärge tehtud. Samas, puhkus on ju tulemas ja raha on ju vaja ja selle konkreetse tööga kaasneb liiga palju mitterahalisi plusspunkte.

Sõrme peal on juba mõningane paksem nahk tekkinud, sinna, kuhu nõela tagumine ots toetab. Aga see töö saab ilma öötundideta tehtud. Peab saama.

Olen väsinud. Mitte uneväsinud, aga lihtsalt väsinud ja sellest tulenevalt mõõdetaval määral turris. Kargasin täna vist paar korda kodustele asja eest teist taga kylge. Ega see must muidugi ilus polnud.

Nyyd magama ja homme tööle. Jälle.