mõned mõtted

Tallinn on imeline ja imelik. Tallinn kipub minu ymber koosnema pesadest. Pesi moodustavad inimesed, kes salapärastel põhjustel elavad ligistikku. Yks pesa on neil näiteks Pääskylas, kuigi mõned pesalased sealt nyydseks ära on kolinud. Teine pesa on pikaks venitatud, ent kuulub siiski sellesse liiki - selle nimi on Sõpruse pst, mille ääres või millel liigeldes kergesti juurdepääsetavana elab ebatõenäoliselt palju häid inimesi (ja mõned, kes ei ole head, aga on muidu olulised). Neid on veel.

Sain hiljuti elult hoiatuse: kõik, mis sa teed, tuleb kunagi kusagil ootamatult välja. Hoidku selle eest, et halba teed, sest see tuleb tagasi ninast hammustama. Hea ilmselt tuleb ka, aga seda ma olen vähem täheldanud. See mõte iseenesest on hirmus vaja ja hirmus tuntud, aga naljakaks muudab elu see, kuidas mõni ammuununenud pisiviga hiljem teises valguses vaadatuna tohutusuureks paisub ja kõige ootamatuma nurga tagant välja hyppab.

Efektiivne on keeruline olla. Ma ei ole täna liiga palju aega niisama maha laristanud, aga tehtud olen kummaliselt vähe saanud. Ometigi koguaeg justkui toimetaks ja toimuks. Eks näis, kuidas edasi õnnestub, yht-teist on veel vaja ajada.