Tahaks öelda, et...

Mõnikord kohe lihtsalt ongi kõik hästi. Hea ja terve rahu vajub yle mõtete ja inimese. Kõik on olemas. Ma ei pea siin praegu silmas seda tuttavat, ent mitte piisavalt tihti esinevat enesekyllasust, mõnikord on isegi ilma selleta lihtsalt hea olla. Selline hea, et poeks kurguni sellesse ja oleks. Lihtsalt, mõtlemata, peaaegu hingamata, laseks sellel end yleni täita. Seda hetke võiks tihemini ette tulla.

Võibolla ma kirjutan siia peale ametlikult tänasesse päeva jõudmist veel midagi, aga selle peale ei tasu lootma jääda. Sest ametlikult kuulub tänasesse päeva juba jälle kool ja kalender liigub hirmsa kiiruga järgmiste kohustusliku kirjanduse osade poole, mina aga ise mitte veel.

Ajukeemia on keeruline ja võimas-toimekas, aga vähemalt see laks on selleks korraks vist peaaegu möödas. Päris kindel ei ole veel, aga selline eelmainitud rahu ei kipu hästi keemiaga kokku sobima.