15. jaanuar 2013

Uuendasin siin natuke. Seda seal >
näiteks. Olen aegapidi hakanud kindlamalt aru saama ja tajuma, et ma ei ole enam tegelt samasugune, nagu ma mäletan, et ma kogu aeg olnud olen. Eks inimene ikka areneb. Natuke on kahju, et mõni tore asi enam nii tore ei tundu kui meeles oli, aga ei saa öelda, et praeguselgi minul otse viga oleks. Ja ilma varasemata just sel kujul nagu ta on olnud, ei tea, kas ma oleksin praegu selline või mõni teistsugune...

Seesamunegi, et aastat!. Enam ei ole uus, aga siis... värske? Pole veel pahaks läinud? Igapäevakalender on veel samahästi kui tyhi.

2 kommentaari:

Fideelia ütles ...

Ma nägin, et sa ropendasid. :D See on alati naljakas, kuidas blogijad panevad algul teksti üles, siis mõtlevad ümber ja kustutavad ära, aga need, kelle lugemisnimekirjas nad on, näevad kustutatud teksti paari esimest lauset.

Tho ütles ...

ropendasin jah. kui eriti halb tuju tuleb, siis enda võrgukodus ju ikka võib. kus siis veel, kui paberi peale ropendamine kuidagi hambutu tunduma hakkab.

ta paratamatult hakkab, kui mitte ei löö natuke varvast vastu lauajalga, vaid nii valjult vihastad et jalaga uks lahti ja rusikas läbi monitori.

võrk on valjem kuidagi.

pärast ära kustutada tundub ka normaalne - pyha vihaga viskad esemed põrandale kildudeks kyll, aga kui ikkagi edasi elad, pyhid varem või hiljem nad sealt kokku ka.