Sain juhusliku paha tuju. 

Hetkel käib iseäranis närvidele see, kuidas mu... mm.. asjad vaikselt välja surelemise märke näitavad. (Jah, välja surelemise. See on nagu kyynal, mis ei oska-jaksa enam põleda - leek vilgub ja jupitab, kord on samahästi kui yldse kustus ja siis veel natuke hingitseb ja... surelemine, noh.) See käib närvidele peamiselt selle pärast, et okei, on surnud siis on surnud, oh kaevuke, elame edasi, aga ma ei saa aru, kui palju sellel eluvaimu sees on yldse, kui see niiviisi... Ei tahaks nagu enneaegselt maha ka kanda, ikka meeldiks kui ei sureks sugugi - vähemalt mitte veel. 

Nii et jah, juhuslik paha tuju.