"Kargest merest"

Räägiks jälle "Kargest merest". Nimelt minus yha syveneb arvamus, et tegemist on Ruhnu saarega. Selline tunne oli juba eelmisel aastal, esimese lugemise aegu, aga siis midagi kindlat ei teadud. Lihtsalt tundus, et siiski Ruhnu, mitte Vormsi. Nyyd, kui seda uuesti lugesin, tekkisid seosed pisikeste muudegi infokildudega. Ruhnu jõuavadki uudised välismaailmast hulka hiljem kui mujale. Kasvõi info Eesti Vabariigi synnist. Siis on mul kogu aeg olnud tunne, et Katrina elas enne kusagil Pärnu ja Ikla vahel. Sealt Ruhnu on piisavalt pikk paaditeekond ka, vastab ilmselt ysna hästi raamatu alguses kirjeldatule. Vormsi on mannermaale liiga lähedal, seda ei sõidaks ka aerupaadiga päevade kaupa, ytleb sisetunne. (Siin ma räägin muidugi jälle asjast, mille kohta ma tegelikult ei tea, aga kui ma räägiks ainult asjadest, mille kohta ma tegelikult tean, oleks jube vähe rääkida.) Ruhnu on Vormsist väiksem ja hylgekyttide saar raamatus oli tilluke. Ma ei oska kahjuks öelda, kuidas on Ruhnu ja rootslaste/taanlaste omavahelised suhted, sest paljud nimed raamatus olid tuntava skandinaavia tooniga.

Ja nyyd siis see viimane asi-infokild. Sain täna Oobi juurest teada, et Ruhnus oli olemas komme, mida raamatus ka märgiti, komme saata eksinud inimene aerudeta paadis merele. Tema väitel vallasema lapsega, raamatus nad mõlemad koos arvatava isaga. Komme ja selle mõte on sama.

Niisiis, ma arvan et on tuvastatud: hylgekyttide saar kas on või vähemalt baseerub tugevalt Ruhnul. Vastuväiteid?

*

Siin lõhnab ekstra magusalt. See, mis õhnab, on liilia. Teda on ainult yks hästi suur oks - 6 õit, neist yks veel pungas, aga lõhna (oleksin äärepealt 'lõnga' kirjutanud) on terve korter täis.

Ja siis need viinamarjad siin kõrval. Mõtlesin hommikul Kristiine keskusest läbi minnes, et peaks hommikusöögiks endale midagi puuviljalist ostma, nagu enne vereandmist soovitatakse (need sisaldavad vähe(m) valke ja nõuavad seedimiseks vähem vedelikku), ja tõin neid natuke. Nyyd ei jõua seda natukest ära syya.

Uni on ka, tegelikult.

Ja plaanid on. Kui kõik hästi läheb, lähen mina reisile. Mõne aja pärast. Ettevalmistusi on palju, mis teha oleks vaja. Soe magamiskott hankida, näiteks. Ja korralik seljakott, sest mu praegusel on raam keskelt murdunud. Ja enne minekut tuleks hulk käsitööd ära teha.

Mulle ei meeldi, et mul on tööl vene-inglise klaviatuur. Sest nyyd ma kipun Pyy juures ka tähtede asemel numbreid kasutama. Y-tähe juures oli tast muidugi kasu.

"Tonditosin"

Olen t88l ja loen eile ootamatult sylle kukkunud aja jooksul ostetud "Tonditosinat". Huvitav on.

L6petasin just artikli, milles on l2hemalt k2sitletud rahvatantsu, rahva tantsu ja midagi vahepealset. Suure osaga seal kirjutatust olen n6us, oli ka uut ja huvitavat. Samas ei tea, kas Leigarid on just k6ige 6igem baas rahvatantsugruppide analyysimiseks. M6ne kandi pealt kindlasti, aga niipalju, kui mina tean, on neil teistest m6nev6rra v2hem igasugust "kurja juhendaja" m6ju ja rohkem loomulikku arendust. Mis ei ole rahvatantsule nii omane kui folklooriryhmadele v6i rahva tantsule (tantsuklubid). Mina n2en rahvatantsu ja rahva tantsu omavahel sama l2hedastena kui ballil tantsitavat n2iteks valssi ja v6istlustants valssi. Samm on sama, aga eesm2rk, r6hud ja muu s22rane on v2ga teistsugune.

Siis mainiks 2ra, et Helen K6mmuse artikkel oleks v6inud olla huvitavam, aga ilmselt on viga minus. Veidi liiga palju erialaseid termineid, aga see ilmselt ongi m6eldud sama ala inimestele kes selles h2sti orienteeruvad.

Huvitav oli ka artikkel maa-aluste kohta. Keele osas parem ja arusaadavam, kuigi kohati kordas omaenda lauseid teises kohas uuesti. Noh, v6ibolla peabki. (Tunnistan h2biga, et ei tea, kas peab. Aga lugeja seisukohast oli see h2iriv.)

Jee! Tonditosin sisaldab ka toda uurimust t2nap2eva s6durifolkloori kohta! Ammu juba ajasin v2ikest viisi teist taga. M6ned v2lja toodud jutul6igud p2rinevad kindlasti Vanakarult. Ainult tema r22gib t2pselt sellises stiilis. Igavene p6nev lugemine, kahju ainult et nii lyhike.

Siis on yks jupp teksti setu tantsude kohta, mida lugedes tuli m6te, et mul on ikkagi endal ka neid sealseid vanemaid riideid vaja. Nii ilu p2rast ja et oleks, mida kuhu selga panna. Kohalikke on ka vaja, tegelikult. Ja siis on veel ei-tea-mida ka vaja muinasasjadest, aga see pole enam teemasse yldse. Ja peaks 6ppima v2he paremini kargama. Absoluutselt.

T2nase p2eva jooksul lisandub siia ilmselt veel m6ndagi, mida selle artiklite lugemise juures m6ttesse tuleb.

*

Tore on. Päike paistab, nartsissid mu laual näevad kyll veidi väsinud välja, kuid lõhnavad imehästi, tugevalt ja nartsissi moodi. Liilia kapi otsas lõhnab liiliate moodi. Kimp teises toas lõhnab kõigi asjade moodi korraga, aga ikkagi toredasti. Õde shokeris mind Belgia shokolaadiga (millel kyll osutus olema Eestis myydava kauba eestikeelne kleeps peal, aga yllatus sellegipoolest), vanemad juhuslikult õigeks valikuks osutunud ehtekomplektiga. Veidike syrr oli s22rast asjade kombinatsiooni oma laua pealt avastada peale pikka ja väsitavat tööpäeva.

Ehtekomplekti põhimotiiv on nimelt mulle väga hingelähedane. Minulilled, kui see kellelegi midagi ytleb. Ja need on olemas nii kõrvarõngaste kui kaelaketi kyljes. Ema, kes komplekti leidis, ei teadnud sellest midagi, ytles lihtsalt, et niipea kui seda nägi, sai aru, et minu.

Ja nädalavahetusel saab kaks pidu.

N6me.

Natuke internetis ringi kolades on inimeste kohta v6imalik yllatavalt palju avastada. Rohkem kui tahaks. Kui uudishimu siiski veel edasi piitsutab, l2hevad asjad p2ris hulluks ja k6rvetad s6rmed - m6nikord valesid asju n2hes silmadki. Ja eriti jubedatel juhtudel v6ib sydamenigi j6uda see v2rk.

Urh. Karastama peaks ennast. Ausalt. Ja 6nnest peaks 6ppima kinni hoidma, selle selja taha pugema. Sest sinna murem6tted ei tule. Ainult sinna.

Vabandage v2ljendust, aga mis t2nasel p2eval viga on, et ta selline pasahunnik peab olema? Ma ignoreerin ilusti pyydlikult k6iki halbu m6tteid ja kinnitan endale et k6ik on korras, saab korras olema kui veel ei ole ja j22b korda kui on.

Lisaks on mul kange tahtmine midagi kirjutada, aga k6ik s6nad on kadunud ja ega ma teemat ka ei tea. Ilmselt tuleks enesetundele ja tujule kasuks millegi hea ja ilusa lugemine, aga k6ik mu hea ja ilus on Linnukylas suure hulga muude asjade all. K6rval on raamatukogu ka, aga kuna mul on viivis, siis ma ei saa sealt midagi v6tta. 2hh.

V6ibolla peaks vanalinna jalutama minema. Aga ma ei saa, ma olen t88l. Kui ei ole, siis ka ei saa, sest mul on erikuradi palju tegemist n6udvaid k2sit88asju mida ma siin teha ei saa. 222222222!

Ja mu klaviatuuril ei ole ikka veel t2pit2hti, ma ei tea, mida millest m6elda ja yhtegi niisama huvitavat ja tarka m6tet ka ei ole. Ei klaviatuuril ega mul.

*haarab kotist Stingli ja hakkab otse trotsi m6ttes sedagi v2hemalt lugema*

Avastus

Iga kord, kui keski t2iesti ootamatu tuletab sulle meelde midagi iseenesestm6istetavat, mille peale pole ammu m6elnud, tekib selline avastuse tunne.

Minus tekitas selle t2na j2lle kord blogimaailm. Seekord Ramloffi isikus, kes kirjeldab meelerahu s6na all seda, mida mina m6istan 6nnena. Inimesed r22givad erinevat keelt ja defineerivad m6isteid erinevalt, ei tohi 2ra unustada. Ei tohi absoluutselt. Siis on h2dad kerged tulema. Ausalt. R22gin omast k2est.

Niisiis, et minust 6igesti aru saadaks: 6nn on pidev seisund, rahulik, l88-v6i-nurru olemine. Selle nimel on m6tet v6idelda, selle poole pyyelda. R66m, juubeldus, eufooria on sobivad s6nad selle teise asja jaoks. Selle, mida kauaks ei jagu, mis tuleb enamasti ootamatult v6i yhekordse tegevuse tulemusena. Veidi keeruline lause sai nyyd, aga noh... See teine asi on saavutus, esimene on seisund.

Oeh.

Volber lõunas

Ma ei mõista.

Esiteks ei saa ma aru, kas asi on kevades või olen ma hakanud rohkem Tartus toimuvatel üritustel käima. Enne ei tundunud nagu midagi toimuvat, nüüd aga on kogu aeg Tartu vahet sõitmist. Või vähemalt lõuna pool käimist on rohkem. Selle oma päevakavasse mahutamine läheb aga keeruliseks, sest tööks on ka aega vaja.

(Hilisem lisa: Et natuke pealkirjale vastavat juttu ka ajada, siis olin ootamatult eile Tartu tantsuklubis. Ei olnud kaugeleulatuvat plaani seal olla, aga juhtus nii. Peale tantsuklubi läksime sinimanidega edasi Lodjakotta. Seal oli mingi pidu ja hunnik lõket.)

Teiseks ei saa ma aru, kuidas ma kõike jõuda kavatsen, mis mul vaja on.

Kolmandaks ei saa ma mõnede inimeste küsimustest aru, või noh... Jah, loogika aitab nii mõndagi seletada, aga miski ei jõua mulle ikkagi kohale. Kas ma siis tõesti tundun niipalju õnnelikum?