Praegust

Jess. Ma sain just teada, et ma pean kolm korda nädalas olema kahes kohas korraga, et oma vajalikud punktid kätte saada. Vahva. Tegelikult on see täitsa hea lahendus, sest sedasi saan ma kaks korda nädalas olla algajatele mõeldud norra keele tunnis, üleliigsena küll ja ilma ainepunktideta, aga see on mu edasijõudmiseks eluliselt vajalik. Kolmas kord on antiigi pärand, mis langeb kokku rahvalauluga. Üks norra keel langeb kokku usundilooga, teine kultuurilooga, mia ma võtma ei peaks tegelikult, aga mille võtmisest ma ei pääse, kui tahan õppekavas püsida.

Lisaks on mul pisike külmetus, ning selle koosmõju hommikuse samblatee ja öise nelja unetunniga ei paista mulle mingit mõju avaldavat. Kuidas nii saab? Oleks ju loogiline, et enesetunne vähemalt veidi mängib. Mitte et ma seda tahaks, aga siiski. Miks ma üleval olin? Kleiti õmblesin, sellepärast. Sattusin liiga hoogu, nüüd tuleb osa üles harutada, et ilusti istuks. Mõtlesin välja ka asjad, mida ma tahan enda riietuse juures balli jaoks parandada, ja selle, mida selga panna ülikooli aastapäevaballile - kui mul vahepeal paremat mõtet ei tule.

Ja hakkabki pisike ajaauk rahvalaulu ja norra keele vahel otsa saama, lähen loengusse.

Lehva!

Mõned mõtted

Olen korraks taas Tallinnas - tegelikult juba reede päevast saati. Ega polegi midagi eriti rääkida juhtunust. Nädalavahetuse õhtul käisin Karli juures sünnipäeval, kus põhitegevuseks oli pokkerimäng uute žetoonidega. Mina suutsin suisa kahe inimese mängumärgid organiseeritud korras ära anda - esmalt endale jagatud, seejärel peolt ära läinud Kirvest üle jäänud. Mingi hetk sai magama ka, peale seda kui kõik olid vaikselt järjest otsa saanud või ära läinud. Viimased kolm mängijat - Karl, Mandre ja Ott - mõjusid veidi enne lõppu tõeliste kaardihaidena. Puudu olid ainult laua kohal rippuv lamp ja õhku täitev suits.

Neljapäeva õhtul vastu reedet toimus suuri edasiminekuid käsitöörindel. Täpsemalt sain ma magama alles vist nelja paiku, ent töö oli tulemusrikas - palju pikki õmblusi sai tehtud.

Nüüd mõtlen siin, kas ja millega liituda - üliõpilasorganisatsioonidest. Või üldse, organisatsioonidest. Näiteks NKK'l on 18. sept. avatud uste päev - sinna peaks vaatama minema. Ehk võiks ka Põhjala mingisugusele koosolekule-päevale sattuda. Ei tea, ei tea, ei tea.

Mõtlesin, et hakkan kirjutama midagi meeldib-ei-meeldi kokkuvõtte stiilis siia iga raamatu kohta, mida lugenud olen. Et harjutada eneseväljendust ja arvamuse kujundamist ja põhjendamist ja muud sellist. Nii igaks juhuks.

Ja nüüd välja, bussipiletit ostma ja vanaema ristsõna ja siis on vaja veel asju pakkida (jälle!) ja käsitööd teha ja tegelikult peaks norra keelest tõlkida ka üritama. Teisipäevaks on vaja. Ja järgmise nädalavahetuse saatus on ka ebakindel. Võibolla peab minema maale kartuleid võtma - sõltub ilmast.

Päikest!

*

Tahtsin midagi öelda, aga unustasin ära.

Võibolla võiks mainida, et kolm ööd järjest olen und näinud.

Oih.

Ma avastasin eile kaks asja. Vähemalt.

Esiteks - ÕIS polegi kokkuvõttes päris nii hull kui alguses tundus.
Teiseks - Ma ei saa poolpimedas korteris üksi ja hiirvaikselt olles lugeda Lovecrafti. No ei saa, sest iga naabri krõps peale seda kõlab nagu midagi kujuteldamatult kohutavat. (muig)

Öösel nägin und. Pikka ja huvitavat, ärkasin alles äratukella peale ja kirjutasin pool tundi unenägu üles. Ehk riputan siia ka, kui õhtul ta arvutisse toksitud saan, hetkel on see paber kodus.

Täna sain ka mõned asjad teada.

Esiteks - Ülikooli kohvik on kallim kui tundub.
Teiseks - Varsti tuleb üür ära maksta. See eeldab koristamist ja seinte pesemist. Mingisugune tundmatu plekk on soolaleiva ajal seina peale saanud, ma kahtlustan selle tekkimises lambijuhet.
Kolmandaks - ma pean juba nüüd mingeid vabaaineid võtma, et mitte õppekavast maha jääda punktide arvestuses.
Neljandaks - uni on.

Ühesõnaga peaks raamatukogust koju minema, (oi, nüüd tuli kuri onu ütlema, et ma jalga laseks siit.)

Ahah. Noh jah. Et siis, kuhu ma jäingi. Koju minema. Jah, enne tuleb raamat osta. Ja veel mõned asjad ära teha - linnas.

Side lõpp. Päikest!

Vahepeal

Istun ülikooli kohvikus ja teen aega parajaks. Esimene aktus - üldine, terve ülikooli oma ja sellele vaatamata päris väheste osalejatega on juba läbi. Lukas rääkis muhedalt, Kruusa seevastu täiesti igavalt ja Peeter-Johannesel oli kehv diktsioon (või rääkis ta mikrist mööda, ma ei saanudki aru).

Esimesel päeval, kui olin siia tulnud, sai asjad lahti pakitud ja siis meloni tänavasse suundutud. Seal oli lahkumispidu - mõlemad elanikud kolisid umbes järgmisel päeval välja ja uusi sissetulijaid polnud silmapiiril, maja ootab kevadel lammutamist. Kurb, seda enam, et oli aru saada, kui tohutult palju häid emotsioone seal tekkinud oli, ja kui tohutult hästi sellega seotud inimesed omavahel läbi olid saanud (saavad siiani). Mingi hetk liitud mulle enam-vähem pooltuttava seltskonnaga Ott, kes sinna sisse kuulus, koju jõudsime nii viie-poole kuue paiku hommikul. Reede jäi vahele, uni oli.

Laupäev algas see-eet varakult, sest oli esimene kuupäev ja me põgenesime näitu vaatama pidanud hullu omaniku eest linna. Kui ma nii kolme paiku tagasi koju tulin, oli perenaine veel aias, oli aru saada, et ta oli mind oodanud. Kirjutasin talle paberi peale näidu välja ja siis ta läks ära - sisse vaatama ei tulnudki, kuigi ma olin ilusti ära koristanud kõik.

Mõne aja pärast oli kõik velgi rohkem korda pandud, voodi ümber tõstetud ja lodud tingimused külaliste tulekuks. Kõige esimesena jõudis õnneks koju Ott (nagu pidigi), siis mängisime natuke Pyyga ja varsti olidki esimesed külalised kohal - Inwe, Kirves, Riion. Varsti tulid ka Liis ja Elo, kes olid Rauli ka kaasa võtnud, kuid kes keeldus enne sisse tulemast, kui ma ise talle õue järgi läksin, sest ma polnud teda ametlikult kutsunud. Heakene küll, igaühele oma normid. Kõige viimastena jõudsid Liisa ja Kris. Siis oli pidu.

(Ja nüüd on mul kibekiire teisele aktusele. Headaega, päikest ja kõike muud. Veidi igatsen Tallinnasse.)