27. august 2008

Ja selle purskega l6ppeski k6ik masendus otsa. V6i... noh, k6ik v6ib veel halvasti minna, aga parem on olla. Juba hulk aega. Huvitav, miks ma ei julge seda tunnistada? (Retooriline kysimus, tean kyll miks...)

Esmasp2evast l2hen uude kohta t88le. Raamatupoodi. Viru Keskuse Rahva Raamatusse. (hih, suurt2heline lause... eem... lausung?)

Ei, elu on. Pole midagi 8elda.

20. august 2008

Ära...

Inimesed, kes te endast vähegi hoolite, jätke siinkohal selle blogi lugemine katki. See, mis edasi võib tulla, ei saa ilus olema ja nii... Edasi ainult omal vastutusel. HOIATUS! Ees on tykke ja räbalaid sellest mis ma kunagi olin. Ei sobi nõrganärvilistele ja kõik need muud hoiatussõnad.

Inimesed, palun hoidke enda huvides must eemale. Abipyyetele võin vastata karjumise ja solvamisega, haiget saavad kõige rohkem need, kellest enim hoolin. Vihkan ennast selle eest, et teades, kuidas kõik mu ymber purunub, ei ole veel roninud sygavale metsa inimestest eemale, endale okastraadist aeda ymber ehitanud, keset aeda teinud betoonist majakest ja võtit alla neelanud. Või midagi muud sellesarnast. Kui ma tean, et ma häirin sellisena inimesi enda ymber, siis miks ma ei ole midagi ette võtnud, miks ma ei sunni inimesi väevõimuga endast eemale hoidma? Jälestan ennast nii nõrk olemise eest, selle eest, et teades kuidas kõik pealevaatamisestki hävib, ei suuda ikkagi vaatamata jätta.

Lihtne on ju öelda, et võtku ma ennast kokku... Aga ma ei jaksa ju! Ma ei saa, ei oska enam. Laske mul yksi omadesse pisaratesse uppuda ja pääste ennast, mina olen liiga sygavalt kadunud. Seda kõike ma tean.

Aga ometi igatsen ma yle kõige, et oleks olemas keegi, kes hoiatussiltide ja solvamiste ja kõigi okaste peale ära ei jookse. Kes jaksaks ja tahaks istuda varemetes minu kõrval, kui kõik on kõige hullem. Kes ei teeks seda mitte selle pärast, et kaasinimene on hädas, vaid sellepärast et tegemist on minuga. Kes teeks põlvedele vajunud peale pai ja kinnitaks et kõik saab korda. Kes oleks tugev sest mina ei jaksa. Kes oleks olemas, kes toetaks, kes ytleks et ma olen kallis ka sellise okkalise ja varemesena, sest ise ma seda enam uskuda ei jaksa.

Minge minema. Päästke ennast.

19. august 2008

Ilm on hall ja tuju ka.

Kurb on vaadata k6rvalt, kuidas asi, millest oleks v6inud k6igile asjaosalistele nii palju h2id kogemusi, nii palju r66mu tulla, aeglaselt ja v22ramatult p6hja l2heb. Ja ise oled k6rval, lahkusid nagu rott uppuvalt laevalt ega saa midagi teha sest lubasid eemale hoida, 2ra minna. Ega oskusi ka piisavalt pole, innustust ja visoone j22b samuti puudu. Aga lihtsalt nii kahju on vaadata, kuidas yks inimene yhele valdkonnale nii palju halba reklaami teeb, nii palju noort innukat j6udu oma isekusega sellest eemale peletab. V6etagu ometi midagi ette, mina ei saa ju, mina ju lubasin... Teie pole lubanud, teie veel saate yritada. Kui midagi ei tehta, on selle ilusa asjaga l6pp...

Teisel rindel tahaks aru saada, mis on m6nikord teisiti kui tavaliselt. Mida ma peaks tegema, et tihemini oleks. Ilmselt ei p22sta seegi midagi, aga kui ei proovi, ei saa kunagi teada. 2kki mingi v6imalus ikkagi olnuks. Sest sellise k2itumise peale ma ei saa ju uskuda ometigi, et k6ik on p88rdumatult, p22stmatult kadunud. Veel ei saa. Veel v2idike pean sedasi vastu, elades nendest varastatud hetkedest, salaja jagatud naeratustest, juhuslikest kokkupuudetest. Aga mitte kaua. Kunagi suutsin neli aastat nii. Nyyd, kui ma tean, et asjad ei pea olema nii rasked, ilmselt annan varem alla. Kasvata endale ometigi selgroog! Tee otsus ja j22 selle juurde. L2bi k6igi raskuste. Ega ma ise muidugi ka parem pole... Aga j6uvarud on kulunud nii 6hukeseks, et v2hegi hallim p2ev koos m6ne halva m6ttega s88b need l2bi. Siis on auk olemas, kuhu hypata.

Ma ei taha su kaastunnet, halastusest kantud s6nu, mis on m6eldud mind niikaua vee peal hoidma kuni sa neid pakkuda suudad.

Ma ei taha olla emotsionaalne juurvili, s6ltuda aparaatidest, vahenditest, mis on m6eldud mind elus hoidma kuni haiglal raha otsa saab v6i kohta kellegi teise jaoks vaja on.

17. august 2008

Mytofest 2008

Mytofest on möödas. Äri läks yle igasuguste ootuste hästi ja olen nyyd sarve, käevõru ja mitmete helmeste võrra rikkam. Meil toimub "perekonnas" (nagu yks seda nimetas) omalaadne materjalide ja vahendite ringlus, mis saab toitu harvadelt turistidelt ja nendelt taaskehstajatelt, kellel raha yle on. Kõigepealt tulevad turistid ja inimesed kellel algselt raha on, ja ostavad kaubitsejate käest asju. Seeläbi saavad kaubitsejad raha ja kulutavad osa sellest teiste kaubitsejate juures, kes võivad veel osa sellest edasi anda ja nii jaotub lõpuks ressurss tegijate vahel yhtlaselt ja võimaldab ringil käivtuda ka järgmisel ja järgmisel yritusel, samas saavad kõik kaubitsejad järjest uhkemaks, sest mingi osa ressursist jääb neile endale.

Mytofestilt sain laupäeva pealelõunaks ka lõhkuva peavalu ja tulin enne suurema peao puhkemist ära. Pole mõtet pooleldi zombistunult ringi tuiata ja pidevalt seletada et ei, te ei saa mu heaks midagi teha, sest sellise peavaluvastu ei aita mitte yks valuvaigisti. Iga samm ja järsem pealiigutus oleks nagu vasarahoop (miks räägitakse vasarahoopidest ja haamrilöökidest, mitte ymberpöördult?)vastu valutavat aju, justkui oleks see toores muna. Ei, ma polnud liiga palju joonud. Õigupoolest polnud ma peaaegu yldse joonud, kuigi mind sellega aegajalt ähvardati. Liiga palju tööd oli vaja teha. õik ei saanudki valmis ja kavandil olnud kostyymist polud juppigi näha.

Just nii oligi. Syndmustest võibolla jutustan hiljem. Asju jäi ka terve jupp maha.

13. august 2008

(maa)ilmast

Minul on nyyd maailmal6pp kohale j6udnud. Meeleoluga Pariisi boheem-dekadendid, must samet, tulipunased huuled ja pikad peened mustad suitsud. Meeleoluga ohjeldamatu prassing sest ei tea kas homset p2eva yldse tulebki, milleks ennast siis selle jaoks s22sta. Meeleoluga k6ik l2heb nagunii sinnasamusessegi, v6tame elult viimast.

Reaalsus on kahjuks veidi teistsugune, igap2evaselt tuleb sellegipoolest t88l k2ia ja elu l2heks nagu edasi. Ka mured homse p2eva p2rast ei taha kujuteldavatesse šampusej6gedesse uppuda. Tegemist on ikka veel liiga palju ja ma loodan imele, mis laseks mul k6ik asjad 6igeks ajaks valmis saada, ilmselt kyll fyysiliselt v6imatu aga lootus peab ju j22ma.

S2ilitage eneseviletsus, paanika l6pp. M6ned mured l6ppevad, teised algavad, aga olemine on kergendatud. Syda on kerge ja h6iskab ja alles nyyd m2rkad, et hoidsid hulk aega hinge pooliti kinni.

3. august 2008

Umbes selline saab olema minu riietus Mytofestil. Ideaalis. Valmis j6udmine on iseasi.

Hyyatus

Jestas kui juhm saab yks minainimene olla. Mulle n2htavasti peab ka k6ige ilmselgemaid asju ytlema, et kohale j6uaks. Ja siis pole ka kindel. !6udne!

Ait2h Tin. J22n ilmselt igaveseks t2nuv6lglaseks.

Proovin ennast kokku v6tta.