Aga meie poes myyakse asja pealkirjaga Harry Pottery komplekt. Keraamikaga pole antud kaubal midagi pistmist.

See, mida kõike massin tšeki peale kirjutab, on juba vana nali - nimelt märgitakse yles ainult raamatu pealkiri. Yhtegi põlevat lippu ma kahjuks myynud ei ole, lohe hambaid ka mitte. Nendest laseks ehk kohe koopiad välja, nii kurioosumina. Aga meil pole neid enam, ehk leiab varsti mõne muu huvitava asja.

palju tegemist

Ammu pole midagi kirja pannud. Põhiliselt selle pärast, et pole kas olnud tuju ja mõttejooksu, aega või võrku. Nyyd on juhuslikult kõik kolm korraga, nii et väike aruanne:

Yhele mehele myysin poes ära oma isikliku plaadi täiesti tundmatult esitajalt. Minu kätte jõudis antud ese kunagi igiammu vaevumäletataval tibikooliajal Stockmanni kaubamaja ostuhulluse ajal nende leiukastist, kus oli viimane omasugune. Enam ei ole ta mulle suurt midagi väärt, ma ei kuula sellesarnast muusikat lihtsalt väga tykk aega juba. Meile poodi aga teda letile tulemas ei ole, nii et pakkusin välja et võin enda eksemplarist hea isanda kasuks loobuda. Oh kui õnnelikuks mees sai. Andis mulle pea topelt rohkem raha kui ma kysisin, ja usaldas et ma panen asja esmaspäeval posti. Selline kavatsus mul on ka - plaadi väljaotsimisekski ei kulunud eriti aega ega jaksu, see oli päris kättesaadavas kohas laua peal.

Veel olen rikkamaks saanud yhe savitoobi ja pisikese terasest hoburaudsõle võrra. Just täna ostsin, olen hästi rahul.

Veel... midagi hvitavat oli veel, millega ma hakkama olen saanud vahepeal, aga mitte ei tule meelde. Igal juhul on seda vähem kui võiks, aga pole parata.

A, täna Kohvicumis käies nägime julget tihast. Tuleb või söögitaldrikusse purusid napsama, käest sõi ka korra. Ise selline pisike armas ja ylbe. Varblaseisand oli märksa kartlikum.

Aga kuna selgus et mul on terve hulga rohkem tegemist kui ma arvasin, siis ma asun aktiivselt tegutsema.

*

Kohutavalt hall on olla. Edasise võiks kokku võtta sõnadega "oh ma vaene sydameta, keegi mind ei mõista ja nii kole kurb on olla". Aga nii just hetkel tundubki, sest kahest kes kuulata on jaksanud, on yks vist omadega natuke aukus ja kohatu oleks mul veel omad mured kurta, ja teine kyll kuulab aga annab nõu, mis kohe yldse nõu ei ole sest ei tööta ega aita, ainult hetkeks mõtted ära viib.

Kõik maailma mure on minu peale kokku kogunenud kolmapäevast alates vaikselt ja eduliselt. Öösiti näen unes jaburusi, naljapärast poe ennustuspakist (näidiseks lahti tehtud suvaline...) tõmmatud kaart ytles "Your wish is being granted..." ja jätkus vähemalt minu peas arvutikirjega "Processing, ... processing, ...." ja jäi ootele. Aga ma ei tea, millist soovi seegi silmas pidada võis, sest noh... Ametlikult ma tean, aga kesse ikka teab, mida ta _tegelikult_tahab. Kõik ennustab halba ja paistab halb.

Ja ma yldse ei taha teha kõiki neid vajalikke asju, mida yldse vähe pole. Ei jaksa lihtsalt. Kes tuleks mulle õhtuksööseks kylla käsitöötsema, et ma saaks hulga vajalikku tehtud? Yksi ma yleval pysida ei jaksa, aga pakun teed ja rahvamuusikat ja mõnusat äraolemist ja ehk näksimist ka.

Oeh, appi?

mõnda vahepealset, osa jääb rääkimata.

Tänase päeva võib vaatamata kõigele lugeda kordaläinuks. Vaatamata viljandissejõudmatusele (mitte et ma oleks väga yritanud), vaatamata kahetunnisele sissemagamisele hommikul ja ebamugavustele töö juures. Sest ma olen kolme ja poole tunni ringi istunud linnas koos algul yhe, siis teise hea inimesega (kes vahepeal kohtusid ja sundimatult vestlema asusid, jee,) teinud õnnestunud propagandat lemmikkohvikule ja iseennast hästi tundnud vahelduse mõttes. Propagandat võib lugeda eriti õnnestunuks, kuna tutvustasin kohta inimesele, kel on aegajalt tarvis (pigem tihti) teistega kuhugi istuda ja talle väga meeldis. Nii on lootust, et see levib, inimesed tulevad sinna raha kulutama ja kohvikupidajate äri õitseb edasi. Nii ei pane nad ehk vaatamata majanduslangusest tulenema pidavale (oeh, keerulised laused!) kylastajate hulga langusele uksi kinni ja hea asi jääb alles.

Töö juures on asjad pehmelt öeldes paaa.......hasti. Nimelt sain täna kätte käskkirja. Yhtlasi sain teada, kes kallitest kolleegidest ylemustele märkis, et too õnnetu võre ylesse oli unustatud, ehk kes minu peale kaebas. Ma tahaks uskuda, et see polnud mitte otse minu kiusamiseks tehtud, vaid phtast kohusetundest tulenev asi, aga mingid kahtlused mul siiski on.

Eks ma olen ise ka praegusel ajal igavene tumbajumba. Hea, et nina maha ei unusta, kuigi unistama unustan ennast pigem tihti. Teaks siis ometigi, mis lahti on, aga... Kõik kuidagi edeneb, ent aeglaselt ja raskelt. Pingutusega. Isegi nii head ja kasulikud ja armsad-olulised asjad nagu KO kipuvad kannatama. Mitte yks ette võetud asi ei jõua oma loogilise lõpuni.

Yks hea inimene sai toreda asjaga maha. Mulle tuli see yllatusena - tuleb uus kaup, keegi mainib midagi, vaatan raamatut. Algul kujundust, siis pealkirja, siis avastan -- ooo! autor!. Vist kilgahtasin korra. Tore, kui head inimesed asjadega hästi hakkama saavad.

Sotsiaalselt võiks tänase päeva samuti kordaläinuks lugeda. See on nyyd kyll see kylg mu mõtetest, mille olemasolu ma ei tahaks tunnistada ja häbenen veidi. Nimelt on mõnedel tutvustel juures see "temast võiks kasu olla" maik. Inimeste ärakasutamise kylmterav osa. Mõte, mis mulle yldse ei meeldi. Kõik ju puha head ja toredad inimesed, aga lisaks sellele ka yhel või teisel moel vajalikud, et jõuda selle või teiseni, sattuda sinna või tänna. Yhtegi vastumeelset asja ma selle pärast ei teeks, ikka meeldivaid ja heameelega, aga aegajalt ikka tuleb meelde et "see oli nyyd hea, kõlbulik, kasulik sotsliigutus". Kasulik eelkõige vaimselt ja mulle endale, teemal temalt või tollelt inimeselt oleks palju õppida või temaga oleks väga huvitav vestelda, aga siiski. Kunagi jätsin yhe kergelt närvidele käinud inimese nendel kaalutlustel pikalt saatmata ja tegin temaga kaupa. Tulemus: kaup on siiani katki, katki on muudki. Kõik hetkel "kasulikuks" liigituvad suhtlused on tekinud rohkemal või vähemal määral temaga seotult.

Kõik oleks nagu hästi, aga ikka on kõik sitasti. Kohe mõnuga ytlen, et sitasti, tänu täna saadud infole teemal sympaatne vandumine. (K. E. j. arvamus, mis mulle edastati, märkusena endale tulevikuks.) Jah. Hästi-halvasti, mis vahet seal on.