10. mai 2007

Vahepeal

Jälle pole vahepeal kirjutama sattunud. Päris kurb kohe kohati, sest jagada isegi oleks.

Näiteks üleeilne inglise keele eksam või sellele eelnenud sadama läbijooksmine Tallinki kassa otsingutel. Eksamiruumi sisse astudes palusin esimese asjana vabandust võimaliku kehva esinemise pärast, set ei tundnud ennast üldse hästi. Arvasin, et tegemist on madala õhurõhu ja tatise ilma koosmõjuga, õpetajad muidugi uskusid, et ma olen lihtsalt eksami pärast närvis. Ise ma selles nii veendunud polnud - närvis olemine ei mõju mulle nii. Tegin ära, sain oma maksimumi teada ja tulin koju. Kui ma ikka veel ennast hästi ei tundnud, pakkus vanaema, et peaks mu vererõhku mõõtma. Olin nõus ja sain teada isegi enda kohta ehmatava tulemuse 90/71. Klõnks. Pikutasin veidi, külmetasin (vererõhu tõttu, oli parim pakkumine) ja otustasin lõpuks siiski mate joomise kasuks. See viis vähemalt mõneks ajaks vererõhu normi. Loomulikult ei näidanud ma seejärel just suurimat tarkust üles ja läksin linna peale. Õhtul kodus ennast igaks juhuks kraadides aga tabas mind üllatus - 38 kraadi palavikku. Ennast veennud, et see kraadiklaas ongi ju kogu aeg valesti näidanud, jäin rahulikult magama.

Hommikul jäid paar esimest konsultatsioonitundi vahele ja vihmavari sellesse, kuhu ma kohale jõudsin. Ootamatult tekkinud ühiskonna järeltöö sai sama kergesti ka ära tehtud. (mõned küsimused riigi toimimise kohta nagu "Kas Eesti on parlamentaarne või presidentaalne vabariik?")

Õhtune tantsimine aga oli siiani kõige ilusam, hoolimata taas halvenevast enesetundest.

Homme ootab ees varane äratus, aga enne magama minekut tuleb veel lahendada poole maailma igavene küsimus: mida selga panna?

*kappi sobrama*

Päikest,

Kommentaare ei ole: