Öine

Ei hakka viimae kolme ööpäeva unetundide keskmist arvutama. See võibolla polekski kohutav, aga selle ühe koralikult magatud öö tunde ma ju ei tea.

Miks ma kipun üleval olema? Töö kutsub. Ja mõnikord kutsub meelelahutus ka, nagu eilse-tänase öö puhul juhtus. Esiteks on Eestiski nädal enne pööripäeva ööd nii valged, et halltoonides nägemist ei tekigi. Teiseks peaks vist mainima, miks ma seda tean - ma jalutasin mööda Juminda poolsaart, kuulasin teiste inimeste tarka juttu ja vahepeal tantsisin ja laulsin kaasa. Ilus oli. Ainult vastu hommikut - mitte koidueelselt, vaid veidi hiljem - oli jubekülm. Selleks ajaks kippus uni muidugi ka juba võimust võtma - või siis veidike hiljem, igaljuhul olid väsimus ja madal ümbritsev temperatuur kokku ebameeldivad näitajad. Isegi must keep ei aidanud, ka päikse käed olles mitte. Samas, need mõned ilusad mere-ja maastikuvaated jäävad vist igavesti meelde.

Üks - päike on juba loojunud, aga taevas veel punane. Poolsaare viimane neemetipp, tipu lähedal suur kivi mille otsa oli lihtne pääseda. Tuul. Inimesed eemal, seljataga, tõrvikutega.

Teine - päike just hiljuti tõusmise lõpetanud. Vesi peegelsile. Päike paistab läbi pilliroo lehtede ja paneb need roheliselt kumama. Sini-sinine taevas, mööda merelahte liigub aeglaselt vana välimusega, kuid heas korras purjedega laev. (ei liigita, äkki ütlen valesti) Taustaks ilus-ilus laul, aga täiesti võõras. Kastepärlid pilliroolehtede alumisel küljel. Vee peal tee päikseni.

On ju ilus?

Selliste vaatepiltide-hetkepüüdmiste nimel tasub olla nädal järgemööda üleval. Seda küll juhtunud ei ole ja ma ei soovitaks kellelegi. Tervis on ka oluline.

Hulk kangast sai ka katki tehtud, seda siis täna. Vahepealsete sündmuste jutustamiseks on aga liiga uni. Homme peaks olema ka veel täitsa hea ja rahulik päev, siis aga algab uus nädal, mis lõpeb kooli lõpetamise ja jaanipäevaga. Kohutav, kui kiiresti aeg lendab.

Ühtlasi tuletas ennast meelde üks vana tuttav ja sellega seoses märgin ära, et see, kui ma teid tulevikus harvem nägema hakkan, ei tähenda, et te vähem tähtsad oleksite. Eelkõige on see muidugi mõeldud nendele, kes sügisest Tallinnasse jäävad.

Päikest! (või hetkel pigem kuud)