28. august 2007

Kriitik

Peale pikka järelemõtlemist nimetan oma kriitilised punktid ka üles, nagu Ott palus. Järelemõtlemine on seejuures tingitud pigem sellest, et mul polnud varem aega (ega praegu ka õieti pole, aga sellegipoolest, enne kui ära ununeb), kui sellest, et neid keeruline leida oleks.

1. Olen valede kohtade peal kangekaelne, õigeid kohti selle väljendamiseks ei kipu ära tundma.
2. Ei suuda tunnistada, et olen midagi valesti teinud, vabandamine seetõttu ka äärmiselt keerukas - seda eriti juhul, kui see langeb samale ajale eelmise punktiga. Kui viga on ilmselge ja selle tunnistamine ei löö mu uhkust liiga kõvasti, siis võib õnnestuda.
3. Olen kergeusklik, naiivne ja eluvõõras. Lisaseletust ei vaja. (isegi kui need kõik peaaegu sama tähendavad, peab neid sõnu siin just nimelt kolm olema)
4. Jätan asju pooleli. Põhiliselt suurt aega ja kannatlikkust nõudvaid asju, mille kallale olen hurraaga asunud, kui hurraa saab enne töö lõppemist otsa. Selliseid asju on mul kodus kõik kohad täis ja ma loodan ikka veel, et kunagi võtan kätte ja lõpetan need ära.
5. Kipun parandama inimesi, kes teevad üksiku eksituse, kuigi teavad teemat minust paremini. (Ema näiteks ja teisi ka), ühesõnaga see jätab ninatarga mulje. Urh. (ei meeldi endale ka)

Nii. Palun. Minu viis punkti enesekriitikat.

Aga järgmised olgu Uvatha, Liina, Elo, Riion ja Marten. (kelle kõigi kohta ma loodan, et nad seda üldse loevad)

4 kommentaari:

Unknown ütles ...

Oh, kuidas saab üks ülesanne korraga nii lihtne(iseenesestmõistetav) aga ka NII keeruline olla:/

Tho ütles ...

Seda nad kipuvad olema jah.

Ott ütles ...

Ohjah, ma kirjutasin endast samamoodi.
Sa vist nägid seda?
Märt Saar palus mul seda teha.
Samas, ma avastasin, et enda kohta on kohutavalt raske kirjutada, eriti kriitikat. Ma vist olin pool tundi akna ees ja püüdsin ennast vaadata kõrvalvaataja pilguga. Raske on enese mina ära kaotada.

Tho ütles ...

A, tegid juba? Siis vabandan, et üle vaatasin sellest - jääb siis üks edasikandja vähemaks.