*vandesõnad*

Mu Tallinnas olemine läks _jälle_ nässu.

Ma peaksin juba paremini teadma. Peaksin ju... Hoidma siit eemale - ma ei jaksa kannatada seda jubedust, mis siin toimub. Vanaema on haige - see iseenest ei ole väga jube Mul on temast väga kahju. Aga see annab emale ühe päris hea põhjuse viriseda. Tema uus töökoht ei mõju ka hästi - saan täiesti aru, et haiged vanainimesed, kes kohati ka haiglas surevad, on jube vaatepilt, kui neid mööda kantakse. Mõistan. Aga on siis sellest vaja tundide kaupa jahuda? Ja justkui oleks sellest veel vähe, jäi ta jälle pudeliga vahele. On see siis ime, et ma siia ei igatse?

Ja ega ma nüüd siis ise ka parem pole - ainult selle vahega, et mina ei virise mitte avalikult ja igaühele, kes läheduses on, vaid siin. Lugemine pole kohustuslik, eksole.

Hea küll, enne bussile minekut veel mõndagi vaja teha.

Päikest!