8. aprill 2008

Keelest

Ometi kord võtan sõna teemal, mille blogimaailmast üles korjasin. (Ega seda just tihti ei juhtu, peab tunnistama.)

Nimelt viitas Kati oma teemajas ühele huvitavale Ekspressi tabelile. Või õigemini edetabelile. Seal olid toodud enimesinevad kirjavead eestikeelses internetis. Võin õnnelik olla, et olen süüdi ilmselt kahes kümnest ja suudan ennast loodetavasti välja vabandada. Esimene - kellelegi-kellegile tuleb mu kõnesse ikka sisse, sest ma lähenen tolle sõna moodustamisele teisiti kui emakeeleõpetajad tahaksid. (Kellegile võiks ju ometigi olla vorm, mis on moodustatud sõnast keegi. Nii et -gi ei ole üldse rõhuliide ja on lihtsalt juhuslikult sama kujuga mis see -gi või -ki, mis sõna lõpus käib. Ja siis saab teda sinna lõppu rõhutamiseks ka veel ilusti mahutada - kellegilegi on minu arvates palju normaalsem sõna kui kellelegigi.) Ja teist - katusega s ja z asemel sh ja zh teen sellepärast, et mulle vist ei jäägi lähema aja jooksul meelde, kuidas teha neid katuseid õigete kohtade peale, ilma et Blogger mind narrima hakkaks ja sellest valesti aru saaks.

Ülejäänud kaheksast seitse kriibivad minu silma küll aeg-ajalt. Aga ma loodan, et ma nüüdseks parandan neid juba vähem kui eelmise aasta samal ajal. Ei viitsi ega jaksa suvalisele inimesele suvalises kohas märkust teha. Pole mõtet. Las olla. Ehk siis nende seitsme puhul on kas kodukeel piisavalt kirjakeele lähedane, et nii tundukski normaalne, või kooli ja kodu mõjutused kirjakeel kasutamiseks õnnestunud olnud. Las olla. Ei kavatse sellepärast ennast vägisi ümber harjutama ka hakata, et vähem kirjakeelne olla.

Jääb veel üks. Selle nimi on õieti-õigesti. Selle osas põdesin kohutavat parandamiskihku eelmisel ja üleelmisel aastal. Võibolla ka varem, ei mäleta. Nüüd tahaks loota, et võtan asja vabamalt, sest kodukeel ses osas kirjakeelele alati ei vasta.

Jaah, ma tean küll, et eelmine aasta ma nii ei mõelnud. Aga sellest on terve aasta.

Suhtlemise erineva ametlikkuse kohta aga arvan nii: MSN on suuline suhtlus. Mis siis, et tundub kirjalik, ikkagi on suuline. Minu jaoks. Meil on kirjalik. Blogi... blogi võiks ju olla kirjalik, aga siin ma pole kindel. Mina kirjutan siin märkmikus omi lauseid täpselt nii nagu ma mõtlen.

Kommentaare ei ole: