Nii-nii. Teate, kui pikaks saab päev, kui hommikul varakult asjalikuks hakata? Nagu jõuaks veel seda ja teist ja kolmandat ja ja ja...

Lugesin ühe vahva raamatu läbi bussisõidu ajal (Kes tahab teada, millise, see küsigu. On võibolla midagi mida ma oleksin pidanud juba aastaid ja aastaid tagasi lugema. Mille otsa oleks võinud vähemalt komistada, kui ta kogu aeg raamatukapis on seisnud.) ja vaatasin paari huvitavat unenägu. Neid ma enam ei mäleta - ärkasin selle peale, et oli huvitav unenägu.

Aga see kõik ei ole kuigi loogiline, kui ma jätan ütlemata, et käisin täna hommikul Tartus. Just nimelt hommikul, mitte päeval. Kella kolmeks olin juba Lillekülas, nagu plaanitud. Läks õnneks - kõik laabus täpselt ja hästi, aega jäi veidi ülegi.

Kevad on, teate. Ma ilmselt hõikan seda juba mitmendat korda, aga vaadake ometi õue.