28. detsember 2008

On suur vahe, kas pidada yleval kodu või salongi. Salongis on loomulik, et inimesed tulevad ja lähevad. Kogu aeg. Erinevad inimesed. Osad tuttavad, osad tundmatud. Kodus on iga uksekell rõõmus yllatus ja kallis kylaline, sest sinna päris võõrad ju ei tule. Vahetevahel kyll eksitakse uksega, aga...

See siin on minu kodu, minu pesa. Kunagi yks ytles, et ma ei räägi ju millestki huvitavast siin. Aga see yks oli ka selline inimene, kes kõike siia tekkivat yhel või teisel põhjusel mu kohta nagunii teadis. Siis jah ei ole huvitavat. Aga see koht ongi mõeldud neile, kellega igapäevaselt suhelda ei jõua, aga keda võibolla huvitab. Inimesed on mööda ilma laiali (nyyd juba võib öelda, et Ilma, enne see olnuks liialdus) ja ajakavad erinevad. Kes tahab, saab teada. Minu mõtted, minu ruum. Loodetavasti eksib siia mõnikord midagi veidi huvitavamat ka ära, kui miski mõttesse kripeldama jääb väga. Nii ongi.

Kui see eelnev kõlas nagu sissejuhatus, siis las kõlas. Ei, ma ei alusta midagi uuesti. Aga ma arvan, et ma pole seda mõtet, sellisena nagu ma ta enda jaoks kunagi ammu, siinset kohta (uuesti) alustades selgeks mõtlesin, siia tegelikult varem kirja pannud.

Mõnes mõttes on see ilmselt ka meeldetuletus mulle endale. Olen nyydseks juba kolm või rohkem korda avastanud, et see aadress on kusagilt jõudnud inimesteni, kellest poleks kunagi arvanud, et minu tagasihoidliku isiku tegemiste vastu huvi võidakse tunda. Olen uuesti läbi mõelnud, kui paljut ma siia tegelikult kirjutan ja kui arusaadavalt. Ja otsustanud, et täpselt nii jääbki. Jätan vähem või rohkem vihjeid yhele või teisele asjale, olukorrale, inimesele, sõltuvalt sellest, kuipalju ma julgen asja kohta öelda. Kõik loomulikult ei tähenda midagi muud, aga osa siiski. Kes saavad aru, saavad, kes ei saa aga tahavad, võivad julgelt kysida, seletan peaaegu alati. Sest kui juba huvitab... Kes ei saa ja keda ei huvita, ei peagi saama.

Yhe teise lehekylje tegin ka ymber. Kaduma pole veel midagi läinud, aga võibolla varsti läheb yht-teist mis liiga kehvake tundub.

Kolmandat&neljandat ei torgi praegu, kuigi neljas tuleks maha võtta enne kui päris hallitama ja mädanema läheb. Kolmas on ka... vähemalt seisnud, kuid sinna ehk tuleb lisa varsti.

Või äkist peaks ikkagi kõik yles jätma, sest omamoodi kahju on omi mõtteid hävitada sedasi. Mis juba on, see olgu, ega intenet täis ei hakka saama.

Kommentaare ei ole: