2. juuli 2009

elumärk

Sellise palavusega ei ole parim aeg alustada igapäevase koerajooksutamisega, olgugi et õhtul hilja. Higi voolab veel tykk aega peale kylma dušši.

Miks ma ei ole kaua aega midagi öelnud: oli Beleriand, milleks valmistumine võttis enda alla kõik aja mis olemas ja pakkuda oli, seejuures tyki sellistki, mida ei olnud tegelikult. Ehk siis öö läbi mingeid asju õmmelda ei olnud ilmselt tark mõte, sest kunagi neljakymnenda magamatusetunni paiku kukkus kõik uni mulle suht korraga pähe ja ma ei olnud võimeline enam midagi mõtlema. Sõna kõige otsesemas tähenduses: otsustada, kas ma tahan magada keebi sees või magamiskotis, oli igavene võit.

Nyyd on mul tulemas kaks nädalat puhkust, algusega homme, sellest ära planeeritud on neli päeva, neist kolm on puhkuse esimesed päevad ja neljas on omamoodi aastapäev - ja selgi aastal ootab mind ees yks Lõuna-Eesti mängi, kuigi mitte seesama, ja sarnane seltskond, kuigi ilmselt mitte päris seesama jällegi. Eks tuleb vaadata, mis rahvas sinna seekord kokku voolab, ja yhtlasi kahtlustan ma, et mõne kohalolu-mitteolu on pooliti oluline.

Mida veel? Homme varahommikul, st, reedel, sõidan Soomemaale. Kui tagasi tulen, tuleb Liinale-kullkesele anda veel vimased juhtnööri, ta vist ehk on siis veel Eestis - tahaks tervisi kaasa saaa yhele tuttavale, kelle möödund suvest sain kaugel põhjas.

Ja kui tagasi tulen, ei ole eanm kaua jäänud selleni, kui sissesaamisavalduste aeg täis saab: siiani olen ma neljas oma punktisumaga selles nimekirjas, aga kõik võib muutuda.

Ja ylejäänud aeg on mu enda oma, teen mis tahan. Vaba aega nii pikalt pole väga tykil ajal olnud.

Kommentaare ei ole: