27. september 2009

puhand

Mitu vaba päeva järjest on 1)peaaegu ununenud ja 2)ääretult mugav lõbu. Nendest järldub, et:

Keegi peaks Lumetihase mälu puhtaks pesema, see pisike linnuke nägi nyyd selliseid pilte, mida ta kõrvalise abiga kyllap unustada ei suuda. Ma pole veel vaadata julgenud.

Kui on kavas minna kuhugi, kus puhub kõva tuul, on tark ennast enam-vähem soojalt riidesse panna ka praegusel aastaajal juba. Moosisin isand P. (hih) autoga sõitma ja käisin P. poolsaare peal. Mõnusad kõrged kohad, mhm. Kõige stiilsem oli vist siiski see, kuidas auto seest mõnevõrra puhtamaks sai (aga ega see ilus ei olnud, ärge järgi tehke): auto jäi seisma risti tuulesuunaga, ja mõlemad esimesed uksed said korraga lahti tehtud, puhtast ettevaatamatusest. Tulemus - tuul puhus otse läbi auto ja võttis mingi portsu vedelevat sodi kaasa.

Liiga kaua voodis vedeleda ei ole hea. Uniseks teeb.

Ma ei peagi homme kuhugi minema ega midagi tegema. Kuigi võibolla oleks minust ilus töö juurest läbi astuda, sest mulle tuli alles nyyd siia kirjutades meelde, et ma lubasin seda teha.

Elu on, teate, täitsa ilus.

Mida veel... mõtted juhivad elu. Ma ei ole ainuke, kes nii arvab, ja kui midagi piisavalt väga tahta, siis see läheb tõeks.

Selline veidi hyplik aruanne seekord.

Kommentaare ei ole: