3. märts 2010

esiteks, teiseks...

Täna on lihtsalt suurepäraselt kõik asjad läinud. Peaaegu kõik.

Esiteks, kiitus mõjub mulle ikka veel hästi. (Kah yllatus...) Niisiis liputasin ma päris tykk aega saba, kui selles kirjutamise tunnis palju positiivset kuulsin. Mingil määral mõjutab arvamuse kaalu ka arvaja isik, aga mitte eriti. Ikka on tore kui hästi öeldakse.

Teiseks tulin enda arvates hirmus originaalse mõtte peale. (Teoks veel ei teinud.) Nimelt oleks ju hirmus vahva toas kasvatavad rohelised või kasvõi metsmaasikad panna kasvama vanadesse jalaga klaasidesse. Näiteks likööriklaasi (kui need olid need, mis pealt laiad on... olen klaasinduses veidi nõrk.), aga kindlasti jalaga klaasi ja aknalauale. Või miks mitte ka peolaua keskele - see on ju kinnine klaas, see ei tohiks pudiseda kusagilt poolt ega midagi. Kui kevadisemaks läheb, teen ära.

Kolmandaks leidsin esimese ringi poest 10 krooniga raamatu, mida ma olen väga mitu aastat pidevalt taga otsinud (läbi myydud.). Hea raamat on, kuigi lastekas. Eriti meeldib mulle peaaegu-peategelane Eilonwy.

Neljas asi ei ole enam rokkiv kordaminek, vaid pigem... tõsiasi, mis mulle meelde tuli. Ta tuleb tagasi. Nyyd ma juba täitsa siiralt enam ei taha seda. Ei ole yldse vaja. Elu on hull niigi.

Viiendaks, kindlasti oli veel midagi head ja huvitavat. Igal juhul on tänane olnud yks positiivne asi teise otsa - kui just jutunud pisikest ebameeldivust mitte arvestada.

Kommentaare ei ole: