7. märts 2010

Oeh.

Naljakas on olla korraga kergendatud ja segaduses.

Kergendus ja pingelangus on muidugi võimas. Sõnatuksvõttev, vererõhugajupsiv, aga kergendus. Teadasaamisest, lahendusest tulenev kergendus.

Ja segadus. Uue olukorraga harjumine. See esialgne teadmatus, mida kõige syllekukkunud ajaga peale hakata. Ega seda muidugi ekstreemselt palju ei ole, aga siiski päris märkimisväärsel hulgal. Ja et asjad lõbusamad oleks, siis ma esialgu isegi ei tea veel õieti, palju seda yleliigset aega nyyd on või tuleb. Uneaega jääb ilmselt vähemaks - pikad õhtutised targajutukuulamised kõlatöö juurde ja lugemised. Aga muud aega... ma ei tea. Imelik on.

Aga kõik on hästi ja korras ja tuju pole yldse paha. Pigem võiks rõõmustada, aga ma len selleks vist hetkel veidi liiga väsinud.

Ilmselt läheb veel aega, kuni asjad jälle mingisse stabiilsemasse seisu jõuavad, aga kevad ongi ju muutuste aeg. Esialgu ei oska kuidagi olla.

Kommentaare ei ole: