eh?

Pea on natuke väsinud, sest ma ärkasin juba enne kella kahtteist. See tegi miskine kuus unetundi ja võib õhtul kasuks tulla, kui ma tahan õigel ajal magama minna ja homsest päevast kasu saada. Ilmselt võib väsinud pea syyks ajada tänased yhe asja teiseks vaatamised. Näiteks nägin kapikese peal just roosat suitsuotsa, mis lähemal vaatlusel osutus tordikyynlaks.

(Selles postituses võib oodata kaotsi läinud tähti, sest ma pudistasin kuhugi klaviatuuri lähedale hiljuti midagi pudisevat.)

Nyyd mul on siis vähemalt lootus saada mingi aja pärast natuke raha millegi eest, mida ma olen ise teinud. Leidsin poe, mis oli nõus minu karbikesi myyma ega öelnud ka vöödest ära. Samas nad asuvad nii peidus, et sinna vist ei teata väga minna - aga kes ytles, et Tallinn piirdub kesklinnaga?

Vastu hommikut koju kõmpides leidsin maast mõtte. See nägi välja umbes nii, et sõita näiteks 18. bussiga sinna, kuhu ta läheb ja minna siis jalgsi sinna, kust linna poole tagasi saab kas 63 (või millegi sellisega) või 1a (või mõne derivaadiga). Eelmise lause grammatika longkab kõvasti, aga ma ei oska seda hetkel paremaks öelda.

Ilmselgelt olen ma jälle selles natuke naljakas seisundis, kus ma vaatan mõtliku pilguga tavalisi objekte ja tõden nende kohta midagi ääretult igapäevast, aga hiljutiste syndmustega seoses ma ei saa enam eelmist postitust esimesena hoida. Hapuks läks. Teine variant, mida ma selline olles ka kasutan, on see, et ma jään mignisuguse ennast torkiva mõtte kylge kinni ja yritan seda lahti hammustada või ära lahendada või midagi - mis pole palju parem variant. Arvata võib, et see ei ole väga suheldava minu seisund - seltskond, mis ennast ise käimas ei suuda hoida, avastab, et ma ajan ainult mõttetut juttu. Kui suudab, siis ma kuulan ja olen tegelikult huvitatud ja saan võibolla varsti taas inimeseks. Yksi kodus raamatu lugemiseks või kätel käia laskmiseks on see aga ysna kasulik.

(Nyyd ma jahusin tykk aega sellest, kuidas ma jahuma kipun. See on selline seisund.)