elust

Mis on uudist või mis on muutunud? Suurt midagi, tegelikult. Esmaspäeval lähen töötukassasse, sest tänu heale inimesele Dle sain teada, et mulle tegelikult peaks sealt isegi raha maksetama heal juhul. Sõltub sellest, kas mu konkreetne vallandamispaber käib töötuskindlustuse alla või mitte, ja ise ma seda hästi välja lugeda ei suuda. Pole vaja olnud.

Teen kodus käsitööd ja olen muidu selline... vedel ja poolasjalik. Esimene kolm nädalat ette võetud endaliigutamist on vaikselt mööda saanud, järgmised kolm on veidi teise programmiga - et asjad oleks huvitavad, sobiva koormusega ja piisavalt hõlpsad teha. Tulemusi ei ole liiga palju, aga natuke on tunda ja ma olen sellega suhteliselt, peaaegu et väga, rahul. Eelkõige on iseendal parem, sest ma tean, et ma olen midagi teinud, et parem oleks. Kadunud on paar sentimeetrit yhte ja teist.

Kodust välja on liiga vähe saanud, kuid see ei pruugi lähemal ajal muutuda. See omakorda aga tähendab, et jama, mida ma päevas suuda taluda, jääb aina vähemaks. Ma ei jõua iga päev, ei jõua ylepäevagi, emale yritada puust ette ja punaseks teha, miks ma arvan just nii nagu ma arvan. Tema aga räägib nyrivõitu järjekindlusega ikka piisavalt tihti, kuidas "Kyll sa näed, kui raske sul saab selise suhtumisega olema elus kuhugi jõuda! Sa pead ju arvestama yhiskonna ootustega! Kuidas sa niimoodi saad inimestega suhelda, kui sa arvad seda ja teist ja kolmandat - kuidas need sinu seisukohad saavad kellelegi mitte ette jääda?" Uusim huvitav hyyatus-ohe: "Sa kõlad peaaegu nagu kommunism nagu seda meile koolis pähe taoti!"

Njah. Kuidagi ikka saab. Alati on saanud, miks siis nyyd ei peaks?