Seletuseks ja täienduseks:

Aga et mitte midagi seletada ja need natuke ebamõistlikud karjatused eelnevas postituses ei oleks esimene asi, mis silma torkab, tahtsin ma millestki rääkida.

Näiteks sellest uuestisyndinud lootusest, mis tuleb mõnikord siis, kui just on ära olnud eriti karm emotsioonipalang. Keemiavabrik katusel tegi mulle trikki (vt juuresolevat tekstinäidet allpostitusest), mis tegi olemise väga heaks. Natukeseks. Aga loomulikult järgnes sellele kurbtusehetk, kus ma kaalusin kogu oma halvaluule kututamist nii võrgust kui kettalt ja eluksajaks kogu kultuuri nime kanda ihalevast jamast loobumist, sest miski ei saa ju olla nii hea ja seda enam tagasi ka ei saa ja... Ja nyyd on olud normaliseerunud. Maailm, milles saab välja mõelda Maailma, ei saa olla ydini nõme ja eba koht.

Seda taaslootvat asja ära kasutades võib isegi iseenda väärtust kuidagi kaugpeegelduse abil tõsta, aga seda ma avalikult siiski ei teeks.

Peale normaliseerumist jõudsin ma veel mingeid asju uurida ja paistab, et mu tajupidurid on tänaseks läbi. Kui umbes iga teine link tekitab kõrgendatud emotsioone: oi, seda on veel? siin on veel seda toredust? või negatiivsust: mis mõttes siin on link, kui selle taga haigutab tyhjus?, siis ei saa mingisugusest stabiilsusest hästi rääkida. Selline karussellitamine väsitab kõvasti. Vahva.

Nyyd võib all näha ebastabiilses joovastuses Tho ajuprahvakut, aga seda ei pea vaatama, see on natuke piinlik.