postitus

ehk lyhike ylevaade kõigest ja paljust muust.

Kirjutan seda hetkel kyll vanemate juures, aga seda kõigst sellepärast, et kodune internet on olemas või ei ole täpselt tema enese suva järgi. Võibolla aitaks USB-USB juhe asja veidi paremaks muuta, aga mingil määral olemas on see kleenuke võrguyhendus eelkõige siis, kui teha aken lahti ja lasta kylm sisse.

Tegelikult mulle see koht meeldib. Sellel on palju vigu, millest osasid oleks võibolla võimalik parandada, kui oleks plaanis sinna tõesti viieks aastaks või nii jääda. Praeguses seisus ma seda muidugi kätte võtma ei hakka, sest vaatamata oma yleyldisele sympaatsusele on selle korteri soojapidavusomadused ylimalt kaheldavad, nii et talveks tuleb mujale minna. Muidu... noh, madratseid ei ole veel tulnud. Pikendusjuhtme peab välja mõtlema. Selliseid asju on palju tegelikult, mis yhel või teisel kombel pisidetailiga paremaks saaksid, aga nende parandamine ootab veel paar nädalat.

Muu eluga olen samuti rahul. Töö ei tapa enam ei selga ega jalgu, kui jalatseid vähegi hoolikamalt valida ja vahepeal mõned liigutamise moodi harjutused teha. Läbisaamine vanematega on hiiglama palju paremaks läinud peale ära kolimist - ma ei pea neid nägema tihemini kui ma ise valin ja nad ei ytle mulle ette, millal tõusta või magada.

Kuulen enda kohta positiivseid hinnanguid nii tööl kui elus yleyldiselt. Ise tunnen ennast ka niipaljukest paremini, et neid uskuma jääda suudan. Yhed ja teised asjad vajaksid mõistagi veel parandamist, aga tegelen ka nendega. Aega on mõistlikul määral - töö on tööpäevades, umbes pooled päevad on vabad, isegi siis kui osa sellest ajast lihtsalt maha magada, jäb peaaegu piisavalt yle. Noh, võiks veidi rohkem, tõesti, aga mitte väga palju enam.

Näiteks tänagi. Magasin maha suurema osa päevast ja valgest ajast, jäädes umbes kella 12 aegu magama ja ärgates pool 7. Olin olnud eelnevalt yleval piisavalt kaua, et ennast selle pärast põrmugi mitte syydi tunda. Oli tööpäev, teine päevane vahetus järjest. Tulin tyhja rahulikku koju, sain mõne pilgud taastuda, paar sõna internetivestlusi pidada ja siis tuli kaks head inimest, kelle seltsis öö jäi väga lyhikeseks. Aususe huvides peab tunnistama, et toimunu ei vastanud mu eeldustele-ootustele, ent ma jäin väga rahule. Arvasin, et on hea õun, aga näe, oli hoopis hea banaan. Nii täitsa võib. Elu tundub yleyldiselt veidi ilusam ja rõõmsam ja helgem kui mõned päevad tagasi, kui kõik mõjus närviajavalt või kurvastavalt või mingi muul moel lõhkuvalt.

Hommikul avastasin muru. See oskab alati kuidagi ootamatult, kuidagi yleöö välja ilmuda.