Kassiemme refresh: Küpsis ei pysi puuris ja kui niisamamoodi edasi läheb, ei ole temast lähemal ajal inimese kassi saamas. See on kõik väga traagiline ja murettekitav ja ma ei tea, mis teha. Selle eest Pioneer hakkab nurruma, kui talle pai teha. Elab endiselt puuris ja paid kysima ei tule, aga kui ta pisikesse pessa käsi sisse torgata ja teda silitada, on kohe mootori hääled. See on eriti armas ja liigutav, eriti arvestades, et see kõik on kahe nädala jooksul.

Millestki muust väga kirjutada pole - need emotsioonid, mis ma tean kindalalt et on mu enda omad, on samasugused kui varem. Mõned võiksid ära minna, aga oh well.

Homme on valimispäev. Ma ei e-hääletanud, sest mu ID-kaart ei tööta juba aastaid ja mulle sobib see. Pealegi, kui ma ikkagi lähen sinna kohta seda asja tegema, siis see on rohkem päris. Internetis on kohutav hulk kysitlusi, millele vastata - pisikesed hiireklikid mullikestel ja linnukestel ja see kõik ei ole eriti reaalne. Kelle poolt ma hääletan? Ma ei olegi praegu veel kindel. Kahtlen nende, keda ma alati valinud olen, ja pahade vahel. Liigset mõistlikkust ei tundu see tsykkel keegi yles näitavat ja arvestades nt. eelmise sygise syndmusi olen kuulnud ka inimestelt, kes alati valima lähevad - isegi nendelt, kellel on tugevad eelistused - et nad ei teagi enam öelda või mõelda või võibolla jätaks yldse minemata.

Kuigi ma saan aru sellise otsuse loogikast, ei saa ma ise nii teha. Ei tohi lootust kaotada, et maailm saab paremaks. Ei tohi lootust kaotada, et siin maal on võimalik elada - otsapidi seotud selle hiljutise Postimehe-artikliga. Ma näen, kuidas on loogiline jääda kõrvale, jääda ykskõikseks, aga ma ise ei saa. Natuke jabur, aga kui ma kuulen et "jah, mul on erialane töö vist siin soolas, aga kui ei ole, siis välismaale, tegelikult ei ole ju vahet", siis mul ei ole isegi kurb. Eriti. Ma saan aru kust ja kuidas selline otsus loogiline on. See on mõistlik ning ratsionaalne valik tema jaoks. Ilmselt ta ei lähe isegi kodumaale kaduma. Mina... ma ei näe ennast kuhugi mujale minemas. Ja kuna ma jään paigale, on väga tugevalt minu asi vaadata, et paigal oleks võimalikult normaalne olla. Vähim, mis ma selleks teha saan, on käia valimas - või doonoriks - või hoida ennast kursis.