1. november 2013

Olen saanud kolitud. Elan nyyd kesklinnas, Uue Maailma ja Tõnismäe kandi piiri peal. Yhtlasi on siin nyyd selline kord, et ma 10-16 umbes olen koolis, aga muul ajal võib ysnagi ette hoiatamata kylla tulla. (Helistades, et sisse saada.) Teed või kohvi saab vähemalt ikka juua. Esialgu on kõik veel suhteliselt segamini ja lahti pakkimata ja õigetesse kohtadesse panemata, aga see läheb sujuvalt korda.

Eile välja minnes avastasin, et vahepeal nõrgaks jäänud normaalsus on tagasi. Vahid taevasse tibuvihma poole ja naerad, sest elu on ilus ja kõik on nii, nagu peab.

Voh.

Kommentaare ei ole: