Ostan enesekontrolli.

Ehk järjekordne näide sellest, kuidas õpetajad mind ei tunne.

Esmaspäeval (ehk siis eile) oli teine ja viimane osa saksa keele eksamist. Läksin kohale, enne lugesin veel mõned paberid läbi ja mõtlesin natuke oma teemade üle. Oodates ettevalmistusruumi ukse taga olin täiesti rahulik. Närvi läskin siis, kui eksamiruumi sisenesin. Ma ei kujuta ette, kogelesin vist enamuse oma vastustest enam-vähem välja, suure koguse grammatiliste ebatäpsuste ja vale sõnakautusega usutavsti. Uksest väljudes käed värisesid nagu sült. Jäin punkte ootama, neid eesti süsteemi omi. 19/20 suulise osa punktist. Pole paha, samas on eesti standardid meie kooli omadega võrreldes nõrgad (selle eksami tegijate hulgas meie koolis on keskmine tulemus 18-19 punkti) ja närvitsemine saksa punktide pärast võib jätkuda. Õpetaja, kes esimesena vastu tuli, imestas, et ma nii rahulik olen. Ta kas ei tunne mind või ma olen arendanud piisava maski et närvisolekut veidi varjata.

Teiseks vajan enesekontrolli, sest ei suuda oma seisukohtadest loobuda teiste peale vihastamata. Võibolla olen lihtsalt põikpäine, aga ma ei pea õigeks vastukarva painduda teistele paremini sobimise nimel. Vähemalt seda olen koolis õppinud. Võin jääda üksi, aga siis tean vähemalt kindlalt, et ei ole eksinud iseenda vastu. Olen egoistlik - ja siis? Mulle ei meeldi, kui minu ideed võetakse ja tehakse nende kallal vähehaaval hulk pisikesi muudatusi, mis nad lõpuks hoopis teiseks muudab kui algsed mõtted. Ei meeldi, mis teha.

Ei meeldi kaotada ka.

Niisiis, kas keegi müüks veidi seda eelpoolmainitud vajalikku ainet, äkki ma siis sulanduksin paremini ühiskonda?