6. märts 2007

Mõistus läks ära.

Ehk siis tegelikult ma kirjutasin mõistuse paberi peale välja ja andsin paberi ära, kui mõistus otsa sai. Vähemalt on see suur ja kole kirjand nüüd ära proovitud. Teemaks valisin "Millest jutustab Eesti rahatäht?". Pärast õpetajaga rääkides tuli välja, et eriti paljud seda vist ei valinud, minu jaoks oli see aga umbes teine valik. Esimeset loobusin, sest kuigi motot oli asjale ülilihtne leida, ei oleks ma osanud üldiselt midagi kirjutada (Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk milles viibime praegu, A. Alliksaar.) Ainuke asi, et kirjanduslikku viidet ei saanud ma kirjandisse sisse tuua. Ehk oleks andndud sinna juukseidpidi "Nimed marmortahvlil" tirida, aga see oleks väga pingutatud ja sikutatud jäänud. Ei, parem las olla ilma, loodame, et kõlbab nii kah.

Muidu, mis veel...

Polegi nagu midagi.

Paari hetke pärast: Kuidas pisike hea sõna võib olemise paremaks muuta. Aitäh.

4 kommentaari:

Martin ütles ...

Böäh kui totakas teema eestluseteemaks. Muide, see on nii ülepingutatud, et peab olema kirjanduslik näide - kui on paras hulk ajalooli näiteid, teebs ee kuhjaga tasa... liiasust muidugi ei tohi tulla.

dekadents ütles ...

Aga ei peaegi olema tingimata kirjanduslik näide. Mina ise olen ajaloost ja filmidest ka ikka lahminud.

Tho ütles ...

Ma tean jah et ei pea. Mul tavaliselt õnnestub lihtsalt need ka ikka sisse põimida.

Tindarien ütles ...

karmida ajad tulid meelde...