Uus katus

Eile kiirustasin ära ja jätsin postituse lühikeseks. Ei tea, kas tänane jääb ka, aga vähemalt hetkel pole kiirustamiseks põhjust. Jõuan järelikult ilusti pikalt kirjutada Tartu-käigust ja oma uuest katusest.

Niisiis sain kõik vajalikud inimesed läbi helistatud (vt ka eelmine jupp) ja võisime kogu perega teele asuda. Juba autoas otsisin kaardilt Sassi tänavat, aga see, selgus, on nii pisike jupp, et seda on täiesti mõttetu nimepidi kaardile kanda. Peale mõnda kõnet, mis mu telefoni niigi hinge vaakuvale akule sugugi hästi ei mõjunud, sai siiski selgeks, kus see asub ja et tegemist ei ole Aleksandri tänava hellitusnimega. Kohale jõudsime oma kümme minutit enne aega. Kui kõik teised ka juba kohal olid (maakler ja peremees, see tähendab), saime esiteks teada et: kõnealune osa majast on uhke ja remonditud, see peab iga hinna eest jääma samasse seisundisse ja peale üürilise lahkumist, sissepääs on aia poolt, aeda pole vaja niita, seda teeb peremees ise, ja see näeb seest ilus välja. Teiseks ja mitte nii avalikult sain teada, et peremees on kohutav korraarmastaja. See tähendab, tõesti päris üle mõistuse. Koht oli muidugi super. Hele, avar, kõrge lagi, uus ahi (mida kütta ei tohi), elektriradiaatorid, pliit, korralik parkett, täiesti remonditud ja tipp-topp korras (kuigi pisike) WC-duširuum... Niisiis, kohaga väga rahul olles otsustasime siiski, et vaatame neid teisi ka - Pärna ja Roosi tänava omi.

Pärna tänavale jõudes oli esiemst pilgust selge, et sellest korterist pole minul juhul vastast Sassi tänava omale. Roosi tänava hoovi jõudes nägime esmalt sealt üsna purjus meest välja tuigerdamas, seejärel üht teist üsna asotsiaalse olemisega tüüpi kõrvalmaja uksest välja vaatamas. Maaklergi tunnistas, et kuigi kant on rahulik, pole see maja just parimate killast. Tulime ära enne koha lähemat vaatamistki. Ema ja õega taas kokku saades (nad olid poes) otsustasime, et nii, selelle maaklerile tuleb tagasi helistada ja öelda, et selle me võtame. Lepingut läksime sõlmima nii pooleteise tunni pärast, eks võtmedki tulevad varsti.

Ja siis kahe ja poole tunni pikkune tagasitee Tallinna, mis, ma oleksin võinud vanduda, kui poleks kellal silma peal hoidnud, venis vähemalt neljatunniseks. Sinna juurde kommentaarid teemal mis sina ikka kiirustad, jalgpalli sa ju ei taha vaadata ja nii edasi. Tegelikult küll kõigest heatahtlik norimine aga siiiiiski...

Ühe kahest muusikaõpetuse kontrolltööst tegin täna hommikul ära. Ma usun, et neli peaks küll kätte tulema, ehk isegi viis miinus. Homme on teine - euroopa muusika alates hilisromantismist. Kui selle ka piisavalt hästi ära teen, siis võib sellest muusika kahest isegi neli saada... mis ei oleks kõige parem mõte, sest siis jääb kolmeks ainult geograafia, mida mul oleks olnud võimalus järgi teha aga mida ma ei teinud. Ma arvasin, et ega see ainukeseks kolmeks ikka ei jää. Oeh...

Polegi nagu rohkem rääkida. Suvi on!

Päikest!