Virin

Mulle ei meeldi rääkida võõraste inimestega. Üldse ei meeldi, niisiis lükkan ma seda edasi niipalju kui võimalik ja suhtlen nendega alustuseks meili teel. Aga tulemuseks on see, et neil on märksa lihtsam ära öelda ja üldsegi... Niu-viu. Ja siis ärkan ma hommikul lõplikult selle peale, et telefon helises. Telefonil oli maakler - võõras inimene äratuseks. Aitäh.

Täna ootab mind jälle Tartu. Seekord on pakkumisi veidi rohkem kui kaks - vaadatavaid kohti soovitavalt viis. Loodame, et ükski neist ära ei kuku, muidu on jälle virinat kui palju - et mis me sõidame, kaks ja pool tundi kummaski suunas sõita ja kohapeal kümme minutit.

Niisiis. Nüüd. Kohe. Helistama. Ohappi...