Eelmisel postitusel on kommentaar. Miks see mainimist väärt on? Aga sellepärast, et kui ma täna Märkmiku lahti võtsin, siis ma ühena esimestest asjadest märkasin seda. Huvitav-huvitav, kes mulle nüüd midagi ütleb? Kas kirjandusteaduse kohta, või Maali lõngaga nõelumise või mille? Aga siis nägin, mis mulle öeldi. Sphämm! Niipalju siis põnevusest. :D

Tegelikult nägin ma öösel unes sõda. Täiesti tänapäevast sõda keemiatossuga, mida _ei tohtinud_ sisse hingata ega isegi silmi selle sees lahti hoida. See juhtus Laitses, ploomipuude vahel. Suuremõõtmeliselt. Aga seda pole suurt mõtet kirjeldada nendele, kes ei tea kuidas seal asjad asuvad ja nii edasi - või pigem, ehk isegi tuleks välja, aga väga pikale läheks. See uni, kusjuures, kaotas igasuguse kohejuhtubmidagi-sündmustiku just sel hetkel, kui äratuskell helises. Nimelt kästi mul olla pikali "baasiringi" sees (mis oligi ring maa peal mingitest asjadest ja üldse mitte liiga suur), võimalikult madalal, silmad kinni hoida ja oodata. Oodata. Kui ma pean ootama, siis ei saa ju midagi põnevat juhtuda. Sellepärast ma polnudki äratuskella peale pahane.

Ma näen üldse viimasel ajal palju unesid. Ilusaid, värvilisi, selgeid. Meeldejäävaid.

Homme tuleb norra keele loengus esitleda läbi loetud raamatut. Kui ma terve päeva esituluse kokkupanemisega vaeva näeks, siis ma isegi ehk suudaks seda. Aga ma pole ühtegi raamatut lugenud. Vähemalt norra keeles mitte. Homme näeb mis saab.

Grammatikas (eesti keele omas) suutsin isegi täna hommikul kahekümne minutiga kokku panna ettekandeks vajaliku konspekti. Siis tuli välja, et ma ei peagi seda ettekannet tegema enam. Et aega ei ole. Hindeid selle eest ei saada. Tundub, et õppejõud on lihtsalt veidi liiga mugav selleks, et ise kõigist nendest teemadest rääkida ja laseb seetõttu meil endil neid ette kanda. Ega see kõige valem seisukoht polegi - siis teab igaüks vähemalt ühte teemat väga hästi. Igaljuhul minu teema eksamisse tulema ei pidavat, nii et mis seal ikka.

Eesti on väike. Vähe tuttava inimese sünnipäeval olles leidsin eest kaks mõnevõrra tuttavamat inimest, keda sealt oodata poleks osanud. Naljakas. Samas vahemaad võiksid veel väiksemad olla. Ma usun et nii mõnigi on minuga selleski punktis nõus. Aga muidu...

Päikest!