12. detsember 2007

Unedest ja muust

Mul käib pea ringi ja süda ei ole hea. Paha ka ei ole päris. Ma kahtlustan et see on tugevast tuimestusest, mis mulle hambaarsti juures tehti. Neelatada on ka imelik. rääkimata sellest, et ma ei julge hambaid lahti teha, sest kardan kogemata keelde hammustada - pool keelt ei tunne midagi. Ühesõnaga avastati valutanud hamba juure alt suisa põletik ja olukord on üsna kehv.

Ma ei ole niisiis praegu mitte sugugi kuulamas üht viimast neenetsi keele õigesti kõnelejat, kes Eestis on. Ta õde või tütar (ma ei mäleta kumb) ei oskavat mingit sorti häälikuid enam õigesti öelda.

Arvatavasti ei ole ma ka õhtul luutsinakooke tegemas. Sellest tuleks Moile teada anda. Homme ehk suudan luuletust lugeda. Meie kursus peab olema aktiivne osa luutsinapäeva tähistamisest skandinavistika osakonnas. See tähendab et me moodustame protsessiooni, laulame, kostüümitame, loeme luuletust, laulame veel natuke, kostüümitame veel natuke ja nii edasi. Veidi teise klassi moodi tunne tekib. Aga pole hullu - järgmine aasta on juba teised.

Aga see-eest areneb käsitöö täiesti edukalt edasi. Vaikselt aga pidevalt. Aeglaselt aga siiski. Aeglaselt sellepärast, et ma teen mitut asja korraga. Seetõttu nad kõik arenevadki. Lähemalt teate küll kus.

Ma näen viimasel ajal palju unesid. Vaat et iga öö. Täna nägin hommikupoole ööd, et mul oli telefoni sõnumeid tulnud. Mitu tükki kohe. Ärkasin üles ja kontrollisin. Ei olnud. Eile öösel nägin unes, et ärkasin põrandal, olles kõhuli maganud. Nägin esiemse asjana veidi tumedama põranda peal piparkoogipuru ja siis toa kõiki seinu maast laeni katvaid raamaturiiuleid. Ma tean et see oli minu tuba (kus ma elan, eksole), sest riiulid ümbritsesid ka ahju. Ma vaatasin uniselt ja uimaselt ringi, aga kui ma tahtsin püsti tõusma hakata, ärkasin üles. Igasuguseid huvitavaid asju näeb, kui iga päev piisavalt magada.

Päikest!

Kommentaare ei ole: