Jälgida jääpurika tilkumist,
kuulata rohtu kasvamas ja
piiluda paisuvaid pungi.
Kevad on õues, ta kustuda lootust
ei lase. Kui mõnikord tahakski.
Pillata pisaraid jääpurikaga võidu,
kuulata olematut sammukaja ja
kasvatada kurbust noorte lehtede asemel
kui enam ei taha; jaksamata kanda
kevade raskust, omasemat sügistalvele.
Leida vikerkaar kukkuvas veepiisas ja pisaras,
nautida vaikust, kus puudub päevamüra ja
oodata rõõmu õisi puhkemas pungadest.
Sest õues on kevad, mis kustuda lootust ei lase.
(mahlakuu 16., 10221)
17. aprill 2008
Veidi kehva luulet
Kirjutas Tho umbes kell 13:20
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
kirjutasin ilgelt pika kommentaari, aga see kustus ära. Ja ma olen fatalist - ju siis pidi! Kiit oli muidu ja midagi veel.
Postita kommentaar