5. jaanuar 2010

teisipäev

Oi, mm, head uut aastat.

Mul oli aastavahetusel kõige muu peale nii palju mõelda vaja, et aasta jäi justnagu vahetamata ja järgmisel päeval tööle minnes kirjutasin kuupäevaks peale pikkkka mõtlemist 01.01.20010. Siis vaatasin, et aastaarv on kuidagi pikavõitu ja võtsin yhe nulli vahelt ära. Aga kuigi aastavahetusega oli nii nagu oli, olen ma nyydseks permanentselt homses. Mitu päeva järjest juba on nädalapäev homne. Pool tundi tagasi avastasin, et täna ei olegi veel kolmapäev, niisiis ei sõida ma täna kuhugi.

Öösel näidati mulle unes kaheksakonda kollast kassipoega, kes olid kõik kuhjas koos, nii et ma neid korralikult yle lugeda ei suutnudki; vana tuttavat unenäobasseini unenäoujulas, seekord vett täis ja põhjani sukelduda laskev, parajat peotäit erakordselt erilisi ja hinnalisi vanu mynte, osad nendest Soome riigi omad, lumehelbelikud ja poolläbipaistvad (plaatinapits?) oma ymmargustes plastymbristes (neid ja kuldmynte korjasin basseini põhjast); kah varem unes nähtud puumaja koos kydeva ymmarguse (pystine silinder...) metallahju ja keldrikorrusel asuvate salapäraste võlvkoobastikega; varem unes nägematut kolmetoalist korterit, mille elanikule ma yritasin selgeks teha, mida ma elust arvan ja et mitte kõik mu õnnesoovid pole sarkastilised, osad on siirad ka; ja kindlasti veel mitut imelikku asja, mille ma nyydseks juba ära unustanud olen. Mäletan, et kui yles ärkasin, nimetasin ära unenäo esimese ja viimase osa ja vabandasin siis, et lastagu mul veel veidi magada, ma tahan unenäo lõpuni vaadata. Seeord õnnestuski.

Kass närib kyysi. Minu voodi peal. Milline häbematus! Aga parem närigu seal, kui et puslet paigast ära ajab.

Tunnen karjuvat puudust eesti rahvalauludest ilmselt, lugesin just siin vedeleva paberityki pealt "talu juurde kuulumata naiste" asemel "teelu juurde..." ja imestasin, millal Kippar juba selle lauluni omadega jõudis. Mitte et me loengutes väga palju laulnud oleksime, siiski ilmselt piisavalt, et paljudel sellest kõrini oleks.

Sess on. Tartus ei tundnud seda päris selliselt - praegu paistab, et peab vist Rahvusraamatukokku kolima mõnekski lähemaks päevaks ja ega siis ka kõik vajalik loetud ei saa. Mõned asjad peaks õppekorralduseeskirjast ka yle kontrollima.

Närvis olen natuke. See on pea ees hyppamise häda, ykskõik kas paati või paadist mööda. Nyyd juhtus nii et kõigepealt hyppan ja siis vaatan, kuhu ma sattunud olen. Siis hakkas kõhedavõitu. Ala-võitu. Kyllap läheb yle.

Kommentaare ei ole: